SEB värskest kindlustusanalüüsist selgub, et vaid pooled SEB eluasemelaenu klientidest on end kindlustanud raske tervisekahjustuse, ajutise töövõimetuse, töökaotuse või surma riski vastu, mistõttu võib riski realiseerumisel ohtu sattuda klientide võimekus võetud laenukohustusi täita. Enamik kindlustuse sõlmijatest teeb kindlustuslepingu koheselt laenu võtmise protsessi käigus. Vaid 1% lükkab kindlustusotsuse tegemise edasi ja teeb kindlustuse hiljem. Paljudel juhtudel otsustakse aga kindlustusest loobuda.
„Kuigi kliendid mõtlevad üha enam oma lähedaste majandusliku kindlustunde peale ja et laenuga soetatud kodu jääks neile alles ka siis, kui laenuvõtjaga peaks juhtuma ootamatus, näiteks tõsise terviseprobleemi tekkimine või töökaotus, siis paljudele on teisejärguline oma elu kindlustamine ja seeläbi finantskohustuste teenindamisvõimekuse tagamine. Saame endiselt väita, et autode ja vara kindlustamist tähtsustatakse elu ja tervise kindlustamisest enam, see võiks pigem vastupidi olla,“ ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Hüppelist tõusu laenude kindlustamises oli näha majanduskriisi ajal 2009. aastal ja aastatel 2013–2015, mil laenukaitse kindlustusega oli kindlustatud 84% SEB eluasemelaenu klientidest. „Vaadates kindlustustrende, on näha, et kui majanduses läheb hästi ja inimesed hakkavad end tundma finantsiliselt kindlamana, hajub üsna peatselt ka tähelepanu võimalike riskide suhtes,“ ütles Holst.
Kindlustusanalüüs näitab ka seost lepingu pikkuse ja kindlustuse sõlmimise vahel – mida pikemaks ajaks laen võetakse, seda rohkem mõeldakse sellele, millised riskid võivad sel perioodil esineda. Kui kuni 5-aastaste laenude puhul kindlustavad pooled laenuvõtjad end nii elu, tervise kui ka töökaotuse riski vastu, siis 30 ja enamaks aastaks võetud laenude korral tõuseb kindlustajate protsent ligi 80%-ni. Samas näitab SEB Elukindlustuse kahjustatistika, et ka esimeste laenuaastate jooksul võib aset leida ootamatuid ja tõsiseid kahjujuhtumeid, kus kindlustusandja on kliendile abiks olnud.
