SEB Balti leibkondade majandusanalüüsist selgus, et 2015. aastal pöördus pankade väljastatud väike- ja muude laenude turg Eestis ja Leedus kasvule, kui laenude portfelli mahud suurenesid vastavalt 1,8 protsenti ja 6,3 protsenti. Kuid Lätis jätkus langus ja portfelli maht kahanes 3,2 protsenti.
„Eestis ja Leedus on kasvu taga madal võrdlusbaas, aga ka perede paranenud finantsolukord ja suurem optimism tuleviku sissetulekute suhtes,“ selgitas SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Vastavalt keskpanga andmetele 2015. aasta esimeses pooles Eestis perede kuni üheaastaste laenude maht kogu majanduses küll kasvas, kuid pöördus kolmandas kvartalis langusesse ja kahanes kaks protsenti. See näitab, et väljaspool pangandussektorit on lühiajaliste laenude koguturu kasv taandumas.
Viivises tarbimislaenude osakaal on Lätis endiselt kõrge – 2015. aasta lõpus moodustas enam kui 90-päevase võlgnevusega laenude osakaal Läti tarbimis- ja muude laenude portfellist 12 protsenti. Võrdluseks oli Eestis rohkem kui 60 päeva võlgnevuses tarbimis- ja muude laenude osakaal 2015. aasta lõpus vaid 2,2 protsenti.
Milline on keskmine väikelaenuvõtja?
Laenu suuremateks tarbimiskulutusteks võetakse kõige aktiivsemalt vanuses 25-34-aastat ja kõige vähem aktiivsed on alla 24-aastased, kelle osakaal on kõigis Balti riikides langenud. Keskmiselt suurima summa väike- ja muud laenu võtavad kõigis Balti riikides 25-44-aastased, vastavalt ligi 3000 eurot Eestis, 2900 eurot Lätis ja 2600 eurot Leedus. Eestis on keskmine summa 2015. aastal veidi langenud, samas kui Leedus see kasvas kaheksa protsenti ja Lätis 11 protsenti.
„Nooremad inimesed rahastavad suurema osa oma kulutustest laenu abil, kuna nad eeldavad, et nende sissetulekud tulevikus kasvavad. Samas kui vanematel on kogunenud juba piisavalt sääste, et ise rohkem panustada. See käitumismuster on sarnane ka teistes Euroopa riikides,“ lisas Nestor.
