Välisturistide arv on vaikselt kasvama hakanud, kuid jääb kordades alla mullustele külastusnumbritele. Ehkki siseturism aitab mitmel pool suuremaid probleeme ära hoida, sõltub sektori kui terviku saatus ikkagi viiruse edasisest kulust ja inimeste reisimisjulguse taastumisest.
Välisturistide arv on tõusuteel
Mõõtes koroonakriisi majanduslikku mõju eri majandussektoritele, on turism olnud kahtlemata üks kõige suurematest kannatajatest. Ka nüüd, kus vähemalt Euroopas on suurem osa reisipiirangutest kadunud, leiavad esimesed julged reisisellid eest postapokalüptilisi pilte tühjadest randadest ja hüljatud turismiatraktsioonidest, mis tavapäraselt augustikuisel tipphooajal rahvast lookas oleksid.
Kuigi Eestit ei saa võrrelda massiturismi sihtkohtadega nagu Pariis, Veneetsia või Santorini, võime sarnast hõngu tunda ka näiteks Tallinna vanalinnas, kus kruiisituristide hordide asemel liiklevad üksikud jalutajad. Siiski on sildiga „ajutiselt suletud“ kaetud vähemate restoranide ja hotellide uksed kui mõni kuu varem. Põhjusega: olukord turismisektoris on ilmutamas esimesi paranemismärke. Statistikaameti sellenädalase teate kohaselt peatus juunis Eesti majutusasutustes juba 41 800 välisriigist pärit külastajat. Seda on küll kuus korda vähem, kui sama ajal eelmisel aastal, kuid võrreldes eelnevate kuudega on tegemist siiski olulise edasiminekuga. Näiteks peatus aprillis siinsetes hotellides väliskülastajaid kõigest veidi üle 1200 ehk ilmselt oleks kogu seltskonna majutamiseks piisanud ka ühest ainsast suuremast Tallinna hotellist.
Naabrid aitavad
Huvitav pilt avaneb, kui vaadata väliskülastuste muutust turistide päritoluriigi alusel. Valdava osa riikide puhul on turism Eestisse pea täielikult kadunud, moodustades mullustest külastusnumbritest hea juhul 5%. Oluliselt parem on olukord aga Eesti lähiriikidest pärit turistidega. Mõneti ehk üllatavalt on kõige “truumaks“ jäänud Eestile lõunanaabrid lätlased. Kui eelmise aasta juunis peatus Eesti majutusasutustes 17 000, siis tänavu 10 000 lätlast. 40% langus on küll suur, kuid teiste päritoluriikide puhul on see oluliselt suurem. Näiteks sakslasi sattus eelmise aasta suvel Eestisse lätlastest enamgi, kuid tänavu juunis ööbis siin vaid 1000 Saksa turisti. Mõnevõrra vähem on kahanenud ka leedulaste külastuste arv, kuid juunis jõudis neid Eesti majutusasutustesse peatuma siiski vähem kui 4000. Siinsete majutusasutuste kõige levinum väliskülastaja oli ka juunis endiselt soomlane, kuid kui eelmisel aastal jõudis neid juunis Eestisse üle 80 000, siis tänavu kõigest 20 000. Asjaolu, et soomlaste külastused lätlaste omadest oluliselt rohkem langesid, aitab ehk selgitada see, et Eesti piir Soome turistidele alles 1. juunil avaneski, kuid kindlasti on viiruse ajastul ka julgem reisida isiklikus autos Riia-Tallinn maanteel, kui koos hulga võõrastega suures reisilaevas.
Iseasi, kui palju see meid lohutab, kuid soomlaste enda turismisektor on muuseas saanud isegi raskema löögi kui Eesti oma. Nimelt peatus juunis Soome majutusasutustes veel vähem välismaalasi kui Eestis – kõigest 19 000 ehk ca 5% mullusest külastuste arvust.
Kohalikud kompenseerivad
Väliskülastuste ära langemist on vähemalt osaliselt aidanud kompenseerida siseturism. Kui populaarseks osutus puhkuse veetmine kodumaal, annab tõeliselt aimu alles juulikuine statistika, ent ka juunis registreeriti siinsetes majutusasutustes rohkem kui 120 000 kohaliku külastaja visiit. Kuigi see number oli 20% väiksem kui samal ajal 2019. aastal, leidus juunis juba ka selliseid paikasid, kus kohalike turistide külastuste arv oli mullusest suuremgi. Kõige enam võitis eestlaste välisreiside ära jäämisest Pärnu, kus peatunute arv kasvas mulluse 15 600 juurest 22 500ni, ent kohalikke turiste ööbis eelmisest aastast enam näiteks ka Ida-Virumaal.
Küll jäi kohalikke turiste juunis veel väheks teises kodumaises populaarses sihtkohas Saaremaal. Kui eelmise aasta juunis peatus Saaremaa majutusasutustes 13 000 kohalikku, siis sel aastal vaid veidi üle 9000. Samas ei saa väita, et Saaremaa külastuste vähenemise taga oleks kindlasti olnud koroonahirm, kuna mullusest oluliselt vähem tegid ööbimisega külastusi Eesti elanikud juunis ka näiteks Tartusse.
Kas turismisektoril on lootust?
Milliseks kujuneb turismisektori tulevik, sõltub ennekõike mõistagi koroonaviiruse levikust järgnevatel kuudel, teadlaste edust vaktsiini välja töötamisel ja poliitikute otsustest majandus- ja liikumispiirangute kehtestamisel. Teisalt on oluline roll ka inimeste hoiakutel ja julgusel jälle reisida. Kui koroona-kartuse mõõtmine on veel raskendatud, siis majandusliku poole pealt võiks Eesti vaade olla ehk veidi optimistlikum kui mõnel teisel riigil. Nimelt on koroonaviirusest tingitud majanduskriis olnud neis riikides, kust Eestisse turistid traditsiooniliselt saabuvad, tagasihoidlikum. Samuti on näiteks soomlaste tarbimiskindlus viimastel kuudel oluliselt tugevnenud ja ehk on nad peagi valmis seda väljendama ka väikese reisiga üle mere lõunanaabrite juurde. Kui tervis lubab.
