Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks septembris aastavõrdluses 0,6% ning eelmise kuuga võrreldes odavnesid kaubad ja teenused 0,2%. Sarnaselt suvekuudega põhjustas tarbijakorvi odavnemise peamiselt energia hinna langus, kuid üldine hinnatase alanes vähem kui augustis, sest toiduained kallinesid pärast kaht kuud kestnud odavnemist taas. Hinnakasv püsib väike ka väljaspool Eestit – euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus esialgse hinnangu kohaselt septembris 0,3%ni.
Eestis on hinnalangus muutunud viimastel kuudel laiapõhjalisemaks, st odavnemine puudutas juba ligi poolt tarbijakorvi väärtusest. Seda on vaid pisut vähem kui viimase majanduskriisi haripunktis. Praegust olukorda eristab kriisiperioodist see, et kui 2009. aastal odavnes peaaegu iga teine toode ja teenus, siis möödunud kuul iga kolmas. Seega oli septembris üksikute komponentide panus hinnataseme alanemisse küllaltki suur: elekter ja mootorikütused vähendasid inflatsiooni kumbki 0,3 protsendipunkti võrra ning soojusenergia odavnemine kahandas inflatsiooni 0,2 protsendipunkti võrra. Suur osa hinnataseme langusest tuli ka mootorsõidukite odavnemisest. Teenuste hinda alandas jätkuvalt tasuta kõrghariduse mõju, mille tõttu aeglustus inflatsioon 0,4 protsendipunkti võrra.
Eesti Pank prognoosib 2014. aasta inflatsiooniks 0,1%. Selle eelduseks on energia hinna languse pidurdumine nii aastataguse võrdlusbaasi muutuse tõttu kui ka euro kursi nõrgenemise tõttu dollarisse. Oktoobri alguses langes euro kurss dollarisse madalaimale tasemele alates 2012. aasta keskpaigast, kusjuures üksnes viimase kolme kuuga nõrgenes euro umbes 8%. Euroopa Keskpanga hinnangul toob 10% suurune püsiv kursimuutus kaasa 0,4–0,5 protsendipunkti suuruse muutuse inflatsioonis. Seega võiks praeguse vahetuskursi kestma jäämine märgatavalt kiirendada euroala senist tagasihoidlikku inflatsiooni ning ergutada hinnakasvu ka Eestis. Euro vahetuskursi langus on juba panustanud imporditava energia kallinemisse, kuid seda on tasakaalustanud dollarites kaubeldava nafta odavnemine maailmaturul. Lisaks eelnevale aitab euro odavnemine kaasa euroala riikide ekspordivõime paranemisele ning peaks seetõttu mõjuma positiivselt ühisrahapiirkonna majandusaktiivsusele ja suurendama tänu nõudluse elavnemisele ka hinnakasvu.
