Kinnisvaraspetsialistide hinnangul maksab Kadrioru pargi kinnistu, mille Rüütel endale majaehituseks välja valis, vähemalt 5-6 miljonit krooni.
Ekspresident Arnold Rüütel on valmis omal kulul ehitama endale eluaseme ja tööruumid, kui presidendikantselei annab tema kasutusse tühja 2425ruutmeetrise kinnistu Kadrioru pargi veerel Kadri tee 3/5. Krunt asub pargi Narva maantee poolses küljes, kus peatänav pärast “Russalka” ristmikku Lasnamäe poole pöörab.
Nõmme residents on ajast ja arust
Praegu elab Rüütel Nõmmel Kaare tänava residentsis, kuid see maja olevat üpris logu. Uue elupaiga ja tööruumide nimel on ta aga valmis loobuma nii sellest kui ka hiljuti riigilt tööruumideks saadud 205ruutmeetrisest restaureeritud majast Luigetiigi naabruses.
“Kuuldavasti on Kaare tänava maja ehitatud 1950ndail aastail,” kurdab Rüütel praeguse residentsi üle. Lisades, et sellest ajast peale on maja seisnud algsel kujul. Kanalisatsioon, veetorustik, elektrisüsteemid, soojaveetorustik, õlikeskküte ja aknad olevat ajast, kui materjalid ja ehituse tehniline tase olid viletsad.
Nüüd olevatki joogi- ja heitveetorustik amortiseerunud, keskküte aga kohati olematu – kolmandik radiaatoritest ei soojenevat üldse. Ka poolsada aastat vanad elektrijuhtmed ei kannatavat tarvilikku koormust.
Ning aknad vajavat väljavahetamist, sest ei pea enam ammu sooja. Kohati jookseb läbi katus.
Ühesõnaga vajavat maja kapitaalremonti.
Rüütel tunnistab, et kõiki nimetatud puudusi peaksid loomulikult hindama asjatundjad ning presidendikantselei ongi selle maja remonti kavandanud.
“Kuivõrd remonditööd kujunevad mõistetavalt väga kalliks, siis on nende tegemine Eesti praeguses majandusolukorras küsitav,” märgib Rüütel. “Presidendikantselei on toetavalt ja mõistvalt suhtunud kõikidesse nimetatud probleemidesse ning püüab igati abistada. Kuid presidendikantselei võimalused ja raskused on mulle riigi praegust üldist majandusolukorda arvestades täiesti mõistetavad.”
Kadri tee krunti pole veel taotletud?
Rüütli nõunik Arno Almann nimetab aga Kadri tee krundi taotlemise juttu ennatlikuks.
“Tegemist on riigivaraga, aga niisugust taotlust ei ole veel praegu olnud kellegi poolt, nii et siin ei saa veel midagi otsustada,” seletab ta. “See on president Rüütli soov, et ta on valmis enesele ehitama eluruumid, ja selles pole midagi imelikku.”
Nõunik möönab, et Rüütlil on veel ka maja Tartus, kuid seegi on ehitatud 1950ndatel aastatel ega võimaldavat tal ekspresidendi funktsioone täita.
Kinnisvaraekspert Tõnu Toomparki hinnangul maksab nimetatud maatükk Kadri teel vähemalt viis miljonit krooni. “Koht on ju äärmiselt atraktiivne, aga hind sõltub ka väga palju sellest, mida ja kui palju sinna ehitada võib,” ütleb ta.
Vähemalt 5-6 miljoni krooni vääriliseks hindab krunti ka Groosi Kinnisvara arendusjuht Kaido Groos, kes aga lisab, et asukoha poolest on tegemist superhea kinnistuga, mille eest oleksid paljud nõus ametlikust hinnast mitu korda rohkem maksma. Kõigest kuni 3000 krooni ruutmeetrist pakkuvat tema hinnaks üksnes seetõttu, et kinnistu juurde käivad ehitusõigused pole talle teada.
Riigivara üleandmise ja võõrandamisega tegeleva riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas kinnitas Postimehele, et riigi vara ei saa eraisikule tasuta üle anda. Tasuta saavat riigivara võõrandada vaid omavalitsusele. Kui krunt aga Rüütlile müüa, peaks seda tegema ainult enampakkumisel.
Presidendi ametihüve seaduse kohaselt on presidendil pärast ametivolituste lõppemist õigus saada oma kasutusse tööruumid, kusjuures rendi- ja kantseleikulu hüvitab riik.
Artikli autor on Lauri Birkan, artikkel ilmus 15/05/2008 ajalehes SL Õhtuleht.
