Seda, et hoonetesse, mis on inimestele mõeldud on vaja ette näha muude tehnosüsteemide kõrval ka ventilatsioon, ei ole vaja pikalt tõestada.
Loomulikult oli ventilatsioon projekteeritud ka suurpaneelelamutele ja teistele massehituse näidistele. Suuremates osades majadest see kindlasti ka töötas. Ajad on kahjuks muutunud ja koos sellega ka soojusenergia hind.
Nii ongi edaspidi ventilatsiooniavasid suletud suurema sisetemperatuuri saamiseks vähema raha eest, ventilatsioonikanalid on mitmesugustel põhjustel ummistunud ja oma märgatava osa õhuvahetuse vähenemisele on andnud ka lagunenud akende vahetamine uute vastu.
Nimelt oli 40-50 aasta eest ehitatud elamutel lausa ette nähtud, et kui väljatõmme on loomulik ja läbi šahtide, siis sisse tuleb õhk läbi avatäidete ehka akende ja uste ebatiheduste.
Nii olemegi jõudnud olukorda, kus õhuvahetuskordaja (näitab mitu korda vahetub õhk tunni jooksul) on vanadel uute akendega korteritel 0,2 ja isegi alla selle. Soovitav minimaalne õhuvahetuskordaja on aga 0,5.
Ebapuhta õhu mõjust tervisele on räägitud küll lasteasutuste kontekstis aga ega kodune saastunud õhk kuigi palju paremini ei mõju. Pidagem veel silmas, et kaasaja mugav inimene veedab suurema osa oma ajast siseruumides.
Nüüd ventilatsioonist tasuvusest veidi konkreetsemalt – raha keeles
Nagu juba mainitud, loetakse vajalikuks õhuvahetuskordajaks 0,5. See tähendab, et teoreetiliselt vahetub kogu õhk eluruumis iga kahe tunni tagant uue ja puhta vastu. Enamuse ajast on see uus ja puhtam õhk kahjuks külmem kui me seda sooviksime, järelikult on selle soojendamiseks sisetemperatuurini vaja kulutada soojusenergiat.
Võtame näidiseks ühe keskmise 70 m² suuruse korteri.
Arvutus 1:
(Arvutuse lihtsustamise huvides ei ole arvestatud infiltratsiooniga)
Arvestame, et tubade kõrgus on 2,5 meetrit, siis saame et selles elamises on igal ajahetkel 2,5·70 = 175,5 m³ õhku.
Sellise korteri ventilatsiooniks on üldtunnustatud normi järgi vaja sellest „läbi puhuda“ igas tunnis pool korteri mahust ehk ~88 kuupmeetrit ehk teisisõnu on nõutav õhuvool ~0,025 kuupmeetrit sekundis.
Sellise õhukoguse ühe kraadi võrra soojendamiseks vajaliku energiahulga ehk erisoojakao saab leida valemist Hvent=L·ρ·c, kus L on äsja leitud vooluhulk, ρ on õhu tihedus 1,2 kg/m³ ja c on õhu erisoojus 1000 J/kg·K.
Ventilatsiooni erisoojakadu Hvent = L·ρ·c = 0,025·1,2·1000 = 30 W/°C
Arvestame, et tegemist on keskmise majaga Tallinnas, kus normaalaasta kraadpäevade summa on 4220 ja saame, et kütteperioodil kulub ventilatsiooniks vajaliku õhu soojendamiseks 4220·30·24 = 3038 kWh.
Selle keskmise suurusega korteri ventileerimiseks vajaliku õhu kütmiseks minimaalse soovitava õhuvahetuskordaja järgi kulub aastas ca 3MWh soojusenergiat, mis rahalises väljenduses on 189,69€ („Tallinna Küte“, dets.2010 koos käibemaksuga).
„Energiatõhususe miinimunõuete“ (VV määrus, vastu võetud 20.12.2007 nr 258) järgi tuleb elamute energiaarvutuses võtta ventilatsiooni õhuvoolu hulgad arvutada veel rangemate normide järgi.
Arvutus 2:
Ventilatsiooni õhuvoolu hulk elamutes üldiselt 0,42 l/(s·m²) – liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta. Seejuures elu- ja magamistubades peab õhuvahetus olema 1,0 l/(s·m²). Lisaks on ette nähtud väljatõmme köögis 20 l/s, pesuruumides 15 l/s ja WC-s 10 l/s, aga seda me energiaarvutuses arvesse ei võta.
Võtame sama korteri Tallinnas. Oletame, et see on niisuguse planeeringuga korter, kus on 6 m² pesuruumi, 2 m² WC-d ja 12 m² kööki. Nende vahel veel 5 ruutmeetrit esikut. Elu- ja magamistube on seega 45 m².
Tubade nõutav ventilatsioon kokku on 1,0·45=45 l/s, muude ruumide jaoks on see 0,42·25=10,5 l/s. Kokku on korteri nõutav õhuvahetus ~0,055 m³/s ehk 2,2 korda rohkem kui Arvutus 1 puhul.
Selle metoodika järgi arvutades kulub aastas soojusenergiat 6,7 MWh, mis on rahalises väljenduses 423,64€ (koos käibemaksuga).
Usutavasti on mõnusalt hingatava õhu hind kuskil nende kahe numbri vahepeal. Numbrid tunduvad küll suured aga tuletan meelde, et mingi õhuvahetus on igas eluruumis nii või teisiti – muidu oleks inimesed, kes neis elavad lihtsalt lämbunud. Teiseks aitab neid kulusid vähendada kontrollitud ja soojatagastusega ventilatsioonisüsteem.
Lihtsalt öeldes on soojatagastus selline agregaat, mis eraldab välja puhutavast õhust selles sisalduva soojuse ja annab selle nö. taaskasutusse kas sisse puhutava õhu või keskküttesüsteemi kaudu. Kaasaegsete süsteemide soojatagastuse kasutegur on suurusjärgus 60-80%. Teisisõnu saab nendest ülalmainitud suurtest summadest 60-80% raha tagasi.
Kokkuvõtteks
Soojatagastussüsteemide tasuvus kipub olema nii keeruline küsimus, et teadaolevalt on vähemalt üks ventilatsioonisüsteem jäänud paigaldamata, sest tasuvusaja suhtes oldi väga erinevatel arvamustel.
Ausalt öeldes on ka tasuvusaja arvutamise metoodikaid vähemalt neli, siis et muidugi ei ole see teema lihtne. Ent proovigem siiski lihtsustada! Põhimõtteliselt on renoveerimise puhul kolm võimalust.
- Renoveerida (soojustada) välispiirded, jätta „loomulik“ ventilatsioon ja loota, et šahtide puhastamine aitas seda oluliselt parandada. Soojusenergia arve kindlasti väheneb. Ventilatsiooni paraneb, kui korteritesse paigaldatakse värske õhu klapid. Kui elanikele selgub küttearve sõltuvus klappide avatusest, siis ei pruugi õhu kvaliteet paraneda. Siseõhu kvaliteet halveneb igal juhul, kui värske õhu klappe ei paigaldata.
- Renoveerida välispiirded, paigaldada värske õhu klapid, paigaldada väljatõmbeventilatsioon. Siseõhu kvaliteet paraneb märgatavalt. Soojusenergia arve ilmselt suureneb võrreldes renoveerimise eelsega.
- Renoveerida välispiirded, paigaldada soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, mis eeldatavasti on ka reguleeritav. Reguleeritava ventilatsiooni puhul saab õhuvahetust vähendada ajaks, kui inimesi ruumides ei ole. Soojusenergia arved vähenevad märgatavalt, Siseõhu kvaliteet paraneb märgatavalt. Maksumus on kallim kui esimese variandi puhul samas kui sääst küttearvetelt võib olla suurem. Oluline! – selle variandi puhul toetab KredEx kogu renoveerimistööde kompleksi 35%-ga, mis kompenseerib töö kallinemise.
- Muidugi on ka neljas variant – mitte midagi tehes maksta ühe suurenevaid soojusenergia arveid.
Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/
