Jahtunud soome majandus on toonud eesti kinnisvaraturule lisaks sealsetele investoritele ka meie põhjanaabrite pensionärid, kes valmis vahetama oma kodumaad.
Eakamate inimeste jaoks on elukohavahetus suur ja kõhklusi tekitav elumuudatus. Paljud põhjamaade pensionile jäänud inimesed valivad uueks elukohaks soojad maad, kolitakse Taisse, Hispaaniasse või Türki. Konservatiivsemad soomlased aga on pööranud pilgud Eesti poole. Jääb ju Tallinn Helsingist vaid paaritunnise laevasõidu kaugusele ja kodumaad ning sõpru-sugulasi võimalik külastada kas või iga nädal. Enamasti ollakse Eesti oludega ka varasemalt väga hästi tuttav ning siia reisitud juba aastaid.
Selline elukohavahetus võetakse ette rahalistel põhjustel – Helsingi ja Tallinna korterite hinnavahe on mitmekordne ja nii jääb pensionäril pärast oma Soome kinnisvara müüki raha piisavalt nii Eestisse elukoha ostmiseks kui ka edasise elu mugavaks veetmiseks.
Enamasti soovitakse osta uuemas majas asuv 2- või 3-toaline korter Tallinna kesklinna või sadama lähedusse (paljude huvisfääris on nt Kalamaja), aga Eesti olude paremad tundjad on huvitatud ka Haapsalu, Pärnu või Tartu korteritest.
Loomulikult tekitab selline kardinaalne elumuutus ka küsimusi – kuidas on lood Eesti tervishoiusüsteemiga? Kas läheduses (või samas majas) elab teisi soomlasi, kellega sõbruneda? Kuidas on korraldatud majade haldamine, suuremad remonttööd (torustiku vahetus nt)? Kus õppida eesti keelt? Jne, jne.
On ka neid, kes on ettevaatlikumad ning alustuseks üürivad korteri, et kõigepealt kohaneda siinse eluga ja alles siis otsustavad, kas ostagi Eestisse kinnisvara ning jääda siia tõesti pikemaajaliselt.
Artikli allikas on Uus Maa |