Valitsus toetas tänasel istungil seadusemuudatusi, millega parandatakse ehitustööliste võimalusi välja nõuda saamata jäänud töötasu. See puudutab nii Eestisse lähetatud kui kohalikke töötajaid, kelle jaoks paranevad võimalused nõuda välja saamata jäänud töötasu ettevõttelt, kes tellis tema tööandjalt ehitustöid.
„Kahjuks on ehitussektoris liiga tihti probleeme töötajatele palkade maksmisega. Näiteks eelmisel aastal moodustasid tööinspektsioonile laekunud avaldustest ehitussektori töötasu nõuded tervelt 10 protsenti. Seetõttu astume samme töötajate kaitseks, mis aitavad välja teenitud töötasu vähemalt osaliselt kiiremini kätte saada. Kui töötaja pole täitemenetluses saanud töötasu kätte nelja kuu jooksul, tekib tööd tellinud ettevõttel kohustus maksta välja töötasu miinimumpalga ulatuses, kui ta ei kontrollinud eelnevalt, kas tehingupartner on võimeline oma töötajatele palka maksma,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Seaduse järgi peab töötaja esmalt töötasu nõudega pöörduma tööandja vastu. Kui nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, saab töötasu nõuda sellelt ettevõttelt, kes ehitustööd tellis. Nõude esitamise tähtaega lühendatakse kuuelt kuult neljale, et kiirendada töötasu kättesaamist.
Töötajal on õigus nõuda oma tööandjalt kogu saamata jäänud töötasu, kuid tööandjalt alltöövõtu tellinud ettevõte vastutab vaid iga saamata jäänud kuupalga kohta ühe alampalga ulatuses, mis on praegu 654 eurot. Alltöövõtu tellijal on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, ehk ta on enne alltöövõtu tellimist kontrollinud lepingupartneri usaldusväärsust.
Lisaks täiendatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Ebasoodne kohtlemine võib seisneda näiteks selles, et tööandja annab töötajale vähem tööd, jätab ta ilma ettevõttesisestest hüvedest või kohtleb töötajat muul ebasoodsal viisil peale seda, kui töötaja on kohtu või haldusorgani poole pöördunud. Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda töötajat teistega, vaid võrreldakse töötaja enda olukorda tema varasema olukorraga.
Et tagada Eestisse lähetatud töötajate ja kohalike töötajate võrdne kohtlemine, muudetakse regulatsiooni nii Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses kui ka töölepingu seaduses.
