Esialgne statistika on viimastel aastatel viidanud tööturu tasakaalustamatusele, kuid statistikaameti revisjonid on neid hinnanguid muutnud- Hinnangute korduv samas suunas ümber vaatamine vähendab nende usaldusväärsust ning olukorra tõsinedes võime suhtuda tegelikesse probleemidesse liigse kergusega
Palkade ja tootlikkuse ebakõla, mida väljendab tööjõutulu osakaalu kasv SKPs, on Eestis majanduspoliitiliselt oluline küsimus. Sellele näitajale vale hinnangu andmisega kaasnevad majandusele kulud, mis puudutavad nii erasektori töökohti kui ka avaliku sektori eelarve jätkusuutlikkust. Eesti eksportivast sektorist on suur osa jätkuvalt küllaltki väikese tootlikkusega ning suhteliselt odava tööjõu eelis on endiselt aktuaalne. Tööjõu kiire kallinemine võib tuua kaasa madalapalgaliste töökohtade järsu kadumise ning päädiks suure tööpuudusega. Eesti riigieelarve tulud sõltuvad suures osas tööjõumaksudest. Vale hinnang tööjõumaksude laekumise jätkusuutlikkusele seab ohtu igasuguste pikaajaliste plaanide tegemise ja reformide elluviimise.
All olev joonis näitab seda, kuidas on aastate jooksul muutunud statistikaameti hinnangud tööjõutulu osakaalule SKPs. Vaatlusperioodile vahetult järgnenud hinnangud on osutanud tööjõutulu osakaalu kasvule, kuid hiljem on neid kahandatud. Nende ümberhinnangute taga on osaliselt see, et SKP kasvu on samal ajal süstemaatiliselt alahinnatud. Ökonomistide hoiatused tööturu tasakaalustamatusest on põhinenud statistilisel veal.
Uusimate andmete põhjal oli 2014. aastal kogu majanduse tööjõukulu 5,5% väiksem, kui teadsime 2015. aasta suvel. Võrdluse mõttes tasub välja tuua, et 2016. aasta esimesel poolaastal suurenes Eesti tööjõukulu aastatagusega võrreldes 6,6%. Euroopa Komisjon helistab häirekella, kui tööjõu ühikukulu ehk tükipalga kolme aasta kasv ületab 9% ehk keskmiselt 3% aastas.
Pelgalt esialgsete hinnangute muutmise pärast ei saa teha järeldust, et statistikaamet revideerib ka tulevikus andmeid nii, et need ei osuta enam tööturu tasakaalustamatusele. Kõigele vaatamata on statistikaameti koostatavad andmed parimad, mis Eesti majanduse kohta olemas on. Isegi kui eeldada, et ka värskeimaid andmeid tööjõutulu osakaalu kohta revideeritakse sarnaselt, nagu on revideeritud varem keskmiselt (vaata musta katkendjoont joonisel), on palkade kasv olnud ikkagi kiirem kui tootlikkuse kasv. See survestab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, seab ohtu tulevasi investeeringuid ning loob ilustatud pildi riigieelarve tuludest. Tootlikkusest kiirema palgakasvuga kaasnevast majanduskasvu aeglustumisest oleme kirjutanud blogis ka varem.
Lisaks tööjõukulu osakaalu kasvule majanduses osutavad teatavale tööturu ülekuumenemisele ka kiiresti kasvanud hõive ning tööjõus osalemise määr, madal tööpuudus ja suurenenud vabatahtlik töölt lahkumine. Viimast võib seostada töötajate sagenenud ülemeelitamisega ühest ettevõttest teise.
Olukorrast Eesti tööturul saab lugeda pikemalt 21. oktoobril avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaatest.
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist
