Eesti inimeste 191 600 eluasemelaenu jääk oli Eesti Panga andmetel 2023 III kvartali lõpu seisuga pisut vähem kui 11 miljardit eurot. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 57 300 eurot. Keskmine laenujääk on aasta-aastalt kasvanud, sest ka kinnisvara on kallinenud ning igal aastal võetavad keskmised laenusummad on suurenenud.
Eesti Statistikaameti andmete baasilt leitud arvestuslik keskmine netokuupalk oli 2023 III kvartalis 1450 eurot. Aastane palgakasv oli 10,4%. Viimase nelja kvartali baasilt leituna on keskmine eluasemelaenu jääk keskeltläbi 40 keskmist netokuupalka. See on natukene alla ajaloolise määra, mis on 41.
Nii võiks öelda, et keskmine laenujääk keskmise palga suhtes on üsna mõistlikul tasemel ja raskusi tekitavast laenukoormusest rääkima ei peaks. Küll tuleb hinnangute juures arvestada, et euribori tõusu tõttu on laenujäägi omamine läinud varasematest aastatest üksjagu kallimaks.
Samuti on mõistlik silmas pidada, et laenusummad erinevad piirkonniti üksjagu palju. Suuremad on laenujäägid Tallinnasse, Tallinna vahetusse ümbrusesse ja Tartusse kodu ostnutel. Suuremad on laenujäägid neil, kes on kinnisvara ostnud viimastel aastatel juba kerkinud kinnisvara hinna tingimustes.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
