Viimastel aastatel on Eesti korteritehingute keskmised hinnad kiiresti, isegi liiga kiiresti kerkinud. Nii on maa-ameti andmete baasilt 2023 II kvartali Eesti korteritehingute keskmine hind 2019. aastaga võrreldes 53% kõrgemal. Enam-vähem sama palju ehk 52% võrra on sama ajaga keskinud Tallinna korteritehingute hind.
Poole võrra kallinemisega ei ole Tallinn sugugi hinnakasvu edetabeli esiotsas, vaid pesitseb viimaste seast. Eesti keskmisest, mille suurel määral Tallinn paika paneb, tagapool on Kuressaare ja Narva. Neis linnades on perioodi korterite hinnatõus “kõigest” 44 ja 38%.
Hinnatõusu esimeses otsas on Valga. Valga korterite eest tuleb välja käia 118% rohkem kui 2019. a keskmisena. Viljandi korterite eest küsitakse ja makstakse 112% rohkem ja Raplas 98% rohkem.
2023. a suvine suur küsimus korterituru osas on, et kui majanduskeskkonnast ja laenuturust tulenevatest teguritest lähtuvalt võiks eeldada, et turu likviidsus väheneb ehk tehingute arv tuleb allapoole, siis mis saab väikelinnade pehmelt öelda ülepaisutatud hinnatõusumäärast lähema 2-4 kvartali jooksul edasi?
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
