Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.
Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes III kvartalis brutokuupalk 2,3%. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata jäi brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 41% ja tõusid 2017. aasta III kvartaliga võrreldes 9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud keskmise brutokuupalga aastakasvu ei mõjutanud. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta III kvartaliga võrreldes samuti 7,5%.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta III kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga kiirenes ning III kvartalis oli reaalpalga tõus 3,8%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta III kvartalis 7,51 eurot, jäädes eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele.
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2066 eurot) ning info ja side tegevusalal (2181 eurot). Võrreldes 2017. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, tarbeesemete ja kodutarvete parandust, teenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.
III kvartalis paistab silma ka brutokuupalga tõus hariduse tegevusalal. Lisaks tööjõukulude kasvule on selle tegevusala palgatõus osaliselt mõjutatud ka puhkusetasude jaotumisest II ja III kvartali vahel. Kui 2017. aastal moodustas puhkusetasu III kvartalis hariduse tegevusala brutopalga kogusummast 31%, siis 2018. aastal 37%.
Brutokuupalk tõusis 2018. aasta III kvartalis kõikidel tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevused, kus brutokuupalk langes 3,1%. Väiksem oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal (3,4%), veonduses ja laonduses (4,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (4,1%).
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1562 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1533 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.
Maakonniti oli 2018. aasta III kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1435 eurot) ja Tartu (1272 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (927 eurot) ja Valga (968 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas kõikides maakondades. Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim Põlva ja Saare maakonnas ning aeglasem Võru ja Lääne-Viru maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,5% suurem kui 2017. aasta III kvartalis ja samas suurusjärgus 2018. aasta II kvartaliga. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud palgauuringusse alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste lisamisest.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta III kvartalis 1733 eurot ja tunnis 12,21 eurot. 2017. aasta III kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1% suurem.
| Aasta | Kvartal | Keskmine brutokuupalk, eurot | Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % |
|---|---|---|---|
| 2016 | I | 1 091 | 8,1 |
| II | 1 163 | 7,6 | |
| III | 1 119 | 7,1 | |
| IV | 1 182 | 6,9 | |
| 2017 | I | 1 153 | 5,7 |
| II | 1 242 | 6,8 | |
| III | 1 201 | 7,4 | |
| IV | 1 271 | 7,5 | |
| 2018 | I | 1 242 | 7,7 |
| II | 1 321 | 6,4 | |
| III | 1 291 | 7,5 |
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ja ebaregulaarsed preemiad ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.
Statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2018. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 30 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Alates 2018. aastast on liidetud statistikatööde „Töötasu“ ja „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“ valim ja küsimustikud. Andmeid küsitakse uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“, varem küsiti andmeid küsimustikega „Palk“ ja „Palk maakonna järgi“. Alates 2018. aasta I kvartalist toimusid muudatused nii üldkogumis kui ka valimis, valimit optimeeriti ning üldkogumisse lisati alla 50 töötajaga MTÜd ja SAd.
Alates 2018. aasta I kvartalist on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi.
