Statistikaameti andmetel elab Eestis 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 1 369 995 inimest. Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasbergi sõnul saabus Eestisse 2024. aastal 18 634 inimest, välja rändas 17 260.
„Loomulik iive oli mullu negatiivne (–6066 inimest), kuid rändesaldo positiivne (+1374 inimest). Et negatiivne iive süvenes võrreldes eelnevate aastatega veelgi, siis positiivne rändesaldo seda enam korvata ei suutnud. Nii langes rahvaarv eelmisel aastal pea 5000 inimese võrra,“ ütles ta ja lisas, et viimati langes Eesti rahvaarv 2016. aastal.
Sündis 6100 inimest vähem kui suri
Esmakordselt Eesti rahvastikustatistika ajaloos, mis ulatub aastasse 1919, jäi mullune sündide arv alla 10 000. Võrreldes aasta varasemaga langesid sünnid 11,5% võrra (2023. aastal 10 949). „Sünnitajate keskmine vanus on jätkuvalt tõusutrendis. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on esmasünnitajate vanus üle kahe aasta kõrgem, ulatudes nüüd 28,9 aastani. See on aasta võrra madalam kui Euroopa Liidu keskmine,“ selgitas Trasberg.
„2024. aastal suri 15 800 inimest, mis on samas suurusjärgus nii 2023. aasta kui ka koroonaeelse ajaga. Paraku jätkus 2024. aastal kolm aastat kestnud sündide arvu järsk langus, mis viimasel aastal süvenes veelgi ja viis sündide arvu uue negatiivse rekordini,“ tõdes ta ja lisas, et sündide madala arvu taga on jätkuvalt ebakindlus tuleviku suhtes ja turbulentsed ajad ühiskonnas.
Mullu rändas Eestisse 18 634 inimest ja siit lahkus 17 260 inimest. Rändesaldoks kujunes 1374 inimest, mis on madalaim näitaja alates 2016. aastast. „Sisserändajate arv on võrreldavas suurusjärgus Ukraina sõjale ja koroonale eelnenud perioodiga, kuid väljarändajate hulk, mida muuhulgas mõjutas ka ukrainlaste väljaränne, on viimase aastakümne suurim,“ märkis Trasberg ja lisas, et väljaränne ületas mullu viimase kümne aasta keskmist 5000 inimese võrra.
Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 5218 ning lahkus 6472 ehk saabujaid oli 1254 võrra vähem kui lahkujaid. Ukraina kodanikke saabus Eestisse 7013 (2023. aastal 13 082, 2022. aastal 33 217) ja lahkus 3829.
„Võrreldes aasta varasemaga saabus Ukraina kodanikke Eestisse 2024. aastal poole vähem ja pea viis korda vähem kui 2022. aastal. Kasvas aga Ukraina kodanike väljaränne. Märgatavalt langes mullu Venemaa kodanike sisseränne. Nende rändesaldo oli üle kahe aastakümne taas negatiivne ehk Venemaa kodanikke lahkus Eestist peaaegu kaks korda rohkem kui siia saabus,“ selgitas analüütik.
Milline on eestlaste osakaal rahvastikust?
82% (1 123 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 6% Venemaa kodakondsusega, 5% Ukraina kodakondsusega, 4% määramata kodakondsusega ja 3% mõne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt eestlaste arv kasvas pea 3000 inimese võrra ning eestlaste osakaal kogu rahvastikust on 68% (935 000). Enam kui 10 000 inimese võrra langes rahvuselt venelaste arv.
65% (893 000) elanikest räägib emakeelena eesti keelt. Eesti kodanikest 83% peavad ennast rahvuselt eestlasteks ja 79% räägivad emakeelena eesti keelt.
Ukrainlaste andmed
Siin avaldatud rändeandmetesse lähevad kirja inimesed, kes on asunud püsivalt Eestisse elama (sisseränne) või elasid enne väljarännet püsivalt Eestis. Väljarännanute arv ei kajasta neid sõjapõgenikke, kes viibisid Eestis transiidil. Ajutise kaitse saanud inimesed kajastuvad rahvaarvus vaid siis, kui nad on Eestisse püsivalt elama jäänud.
