Statistikaamet: Augustis vähenes eksport kolmandat kuud järjest

Eesti StatistikaKaupade eksport vähenes augustis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import 7%, teatab statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kahanemist mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid, elektrienergia) ekspordi ja impordi vähenemine.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,15 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,25 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 99 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta augustiga võrreldes ligi 63 miljonit eurot väiksem.

Peamised ekspordi sihtriigid olid Soome (17% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (9%). Eksport vähenes enim Lätti (26 miljonit eurot) ja Hollandisse (12 miljonit eurot), suurenes aga Kanadasse (14 miljonit eurot). Lätti ja Hollandisse veeti vähem mineraalseid tooteid, samal ajal suurenes nende väljavedu Kanadasse.

Kõige rohkem eksporditi Eestist elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist) ja mineraalseid tooteid (11%). Enim mõjutas ekspordi vähenemist mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (56 miljonit eurot). Kõige enam suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (16 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (12 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 71%. Kodumaiste kaupade väljavedu vähenes möödunud aasta augustiga võrreldes 3% ja reeksport 2%. Väljaveo vähenemist mõjutas mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete ekspordi vähenemine. Enim suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (oder, raps) väljavedu.

Kõige rohkem kaupu toodi sisse Soomest (14% kogu kaupade impordist), Leedust (11%) ja Saksamaalt (10%). Enim vähenes import Venemaalt (50 miljonit eurot) ja Valgevenest (25 miljonit eurot), kust vähenes enim mineraalsete toodete sissevedu. Import suurenes kõige enam Soomest (9 miljonit eurot) ja selle põhjus oli mineraalsete toodete (elektrienergia) sisseveo kasv.

Eestisse imporditi enim elektriseadmeid (14% kogu kaupade impordist) ja mineraalseid tooteid (11%). Kõige enam vähenes mineraalsete toodete (81 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (13 miljonit eurot) sissevedu. Enim suurenes paberi ja pabertoodete sissevedu (4 miljonit eurot).

Eesti kaubavahetus kuu kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, miljonit eurot Import, miljonit eurot Bilanss, miljonit eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
KOKKU 9 374 9 640 3 10 618 10 669 0 ‒1 244 ‒1 029
Jaanuar 1 035 1 158 12 1 254 1 279 2 ‒219 ‒121
Veebruar 1 118 1 163 4 1 203 1 252 4 ‒85 ‒89
Märts 1 143 1 240 8 1 344 1 404 4 ‒201 ‒164
Aprill 1 195 1 239 4 1 342 1 389 4 ‒147 ‒150
Mai 1 238 1 342 8 1 407 1 437 2 ‒169 ‒95
Juuni 1 269 1 173 ‒8 1 404 1 285 ‒8 ‒135 ‒112
Juuli 1 193 1 174 ‒2 1 319 1 375 4 ‒126 ‒201
August 1 184 1 150 ‒3 1 345 1 249 ‒7 ‒162 ‒99
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, august 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus,% Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 150 100 ‒3 KOKKU 1 249 100 ‒7
EL28 801 70 ‒4 EL-28 1 004 80 ‒1
Euroala 19 riiki 549 48 ‒7 Euroala 19 riiki 718 57 ‒3
EL-i välised riigid 349 30 1 EL-i välised riigid 245 20 ‒26
1. Soome 195 17 ‒3 1. Soome 170 14 6
2. Rootsi 131 11 ‒4 2. Leedu 134 11 ‒6
3. Läti 98 9 ‒21 3. Saksamaa 125 10 ‒5
4. USA 79 7 3 4. Rootsi 117 9 6
5. Saksamaa 74 6 2 5. Läti 110 9 1
6. Venemaa 73 6 8 6. Venemaa 91 7 ‒36
7. Leedu 70 6 ‒4 7. Poola 84 7 7
8. Norra 54 5 3 8. Holland 55 4 ‒25
9. Taani 46 4 31 9. Hiina 46 4 ‒14
10. Poola 35 3 30 10. Itaalia 30 2 ‒9
Eksport ja import kaubajaotise järgi, august 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 150 100 ‒3 1 249 100 ‒7 ‒99
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 104 9 18 131 10 ‒1 ‒26
Mineraalsed tooted (V) 122 11 ‒32 136 11 ‒37 ‒14
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 62 6 ‒5 116 9 1 ‒55
Kummi- ja plasttooted (VII) 37 3 1 73 6 ‒4 ‒36
Puit ja puittooted (IX) 105 9 ‒7 45 4 ‒6 60
Paber ja pabertooted (X) 26 2 ‒16 24 2 18 2
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 3 2 59 5 ‒4 ‒24
Metall ja metalltooted (XV) 104 9 13 124 10 0 ‒21
Mehaanilised masinad (84) 103 9 1 121 10 ‒10 ‒19
Elektriseadmed (85) 176 15 ‒1 169 14 ‒2 7
Transpordivahendid (XVII) 79 7 5 124 10 0 ‒45
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 38 3 1 28 2 ‒9 10
Mitmesugused tööstustooted (XX) 105 9 ‒3 34 3 6 71
Muu 55 5 18 64 4 11 ‒9

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. septembril, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 20. septembril. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine