Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul püsis kogu aasta vältel Eestis laiapõhjaline majanduslangus. „Positiivselt panustanud tegevusalasid oli vähe ja majanduses suuremat rolli omanud tegevusalad kogesid pigem langust. Aasta arvestuses tulid suurimad positiivsed panused kaubandusest ja kinnisvaraalasest tegevusest, negatiivsed info ja side tegevusalalt. Viimane oli aga aasta teises pooles juba positiivse mõjuga,“ selgitas Müürsepp.
Neljandas kvartalis olid suurima positiivse panusega tegevusalad põllumajandus, metsandus ja kalandus ning kaubandus. Energeetika, töötlev tööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning veondus ja laondus püsisid selgelt languses. Ehitussektori panus oli samuti negatiivne, jätkates poolteist aastat kestnud trendi.
Müürsepp sõnas, et nii laiapõhjalist majanduslangust pole Eestis olnud alates kinnisvaramulli lõhkemisest. „Ka koroonakriisi aastal oli rohkem positiivse mõjuga tegevusalasid kui lõppenud 2023. aastal. Siiski väärib mainimist, et jooksevhindades jätkasid lõppenud aastal kasvu nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus. Nõrkade reaaltulemuste põhjuseks on viimasel kahel aastal olnud kiire hinnakasv, mis on jätnud oma jälje kõigile tegevusaladele,“ nentis Müürsepp.
Aasta lõppes positiivse maksulaekumise ja eratarbimise kasvuga
Aasta lõpus hinnatõus aeglustus, mis viis mitme SKP komponendi trendi pöördumiseni ja aasta jooksul kahanenud näitajad pöördusid ajavahemiku lõpuks kasvule. Mittefinantssektori ettevõtete lisandväärtus langes neljandas kvartalis 5,9%, finantssektor näitas aga juba 0,5% kasvu. Aasta kokkuvõttes langesid sektorid vastavalt 4,4% ja 5,2%. Valitsemissektori nõrgim tulemus oli esimeses kvartalis, kui lisandväärtus kasvas vaid 1,3%. Neljandas kvartalis suurenes see 4,4% ja aasta peale kokku 3,5%. Kõige suurem pööre toimus maksulaekumises. Esimesed kolm kvartalit olid netotootemaksud selges languses, neljandas kvartalis kasvasid need aga koguni 6,3%. Selle tulemusel oli aastane langus vaid 1,9%.
Eratarbimises tõi neljas kvartal samuti pöörde, kui aasta läbi kestnud langus asendus 0,5% kasvuga. Aasta peale kokku vähenes eratarbimine siiski 1,5%. Enim vähenesid lõppenud aastal inimeste kulutused muudele kaupadele ja teenustele, kodusisustusele ja vabale ajale. Enim kasvasid aga väljaminekud sidele, eluasemele, restoranidele ja hotellidele. Neljandas kvartalis näitasid olulist kasvu ka kulutused haridusele ja transpordile. Tervikuna vähenesid kodumajapidamiste kulutused 2023. aastal kaupadele 3,1%. Väljaminekud teenustele jäid enam-vähem eelmise aasta tasemele, kasvades 0,3%.
Kolmandas kvartalis vähenema hakanud valitsemissektori lõpptarbimine pöördus neljandas kvartalis taas ümber ja suurenes 2%. Lõppenud aastal suurenes valitsemissektori tarbimine kokku 0,9%.
Investeeringute ja väliskaubanduse käekäik oli mullu keeruline
Investeeringutele oli 2023. aasta väga heitlik, kuid neljandas kvartalis jäid nad enam-vähem eelmise aasta tasemele, langedes 0,4%. Positiivse panusena paistsid silma valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse (+47,6%), samuti investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (+15,5%). Negatiivse poole pealt paistsid välja aga mittefinantsettevõtete investeeringud samadesse varaklassidesse (vastavalt -13,8% ja -6%). Aasta peale kokku vähenesid investeeringud 3,4%. Suurima positiivse panuse andsid investeeringud eluruumidesse, suurenedes 14,1%. Kaalukaim negatiivne panus tuli transpordivahenditest, kuhu investeeringud langesid 41,1%.
Väliskaubanduse keeruline käekäik jätkus ka neljandas kvartalis, kui kaupade ja teenuste eksport kokku vähenes 9% ja import 6,6%. Kaupade väljavedu vähenes 13,5% ja sissevedu 10,1%. Enim mõjutasid seda elektrienergia, puidutöötlemine ja keemiatooted. Mõnevõrra paremini läks teenuste poolel: teenuste eksport vähenes vaid 0,7% ja import suurenes 2,9%. Eelkõige pidurdas teenuste poolelt majandustegevust langus transpordisektoris, mille peamine mõjutaja oli transporditeenus raudteel. 2022. aasta lõpus moodustas väliskaubandus 86% SKP-st, eelmise aasta lõpuks vähenes see aga 78% peale
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 2,5%.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
