Statistikaameti andmetel sõlmiti 2024. aasta kolmandas kvartalis õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 2,5 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 42,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 7,4% ja 6,7% rohkem kui aasta varem samal ajal.
Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb inimest, kes saab õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on sporditraumad, liiklusavariid ja tööõnnetused.
Statistikaameti analüütiku Egle Looritsa sõnul näitavad selle aasta kolmanda kvartali andmed sarnast trendi eelmise aastaga, kus nii õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kui ka väljamaksed Eesti elanike seas pidevalt kasvasid. „Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4%. Hüvitisi maksti kolmandas kvartalis välja 890 000 euro eest, mis on 13,3% rohkem kui mullu samal ajal,“ täpsustas Loorits.
Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete summa suurenes kolmandas kvartalis kõige rohkem ERGO Insurance SE-le (1 miljonit eurot), järgnesid If P&C Insurance AS (688 100 eurot) ning Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal (407 600 eurot).
Kõige rohkem tuleb varakindlustusjuhtumeid kortermajadest
Varakindlustus jaguneb juriidiliste ja füüsiliste isikute varakindlustuseks. Füüsiliste isikute varakindlustus katab eraisikute vara (korterid, eramajad, kodune vara jms) kindlustuse. Juriidiliste isikute varakindlustus on mõeldud ettevõtete materiaalse varaga seotud riskide kaitseks.
Füüsiliste isikute varakindlustusmaksete summa suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Hüvitisi maksti sel perioodil välja 13,7 miljonit euro eest, mis on 6,9% rohkem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.
Kõige sagedamini juhtub Eesti kindlustusseltside liidu andmetel õnnetusi kortermajades, näiteks pesumasina survevoolik lõhkeb või veetoru puruneb ning vesi tungib alumiste naabrite korteritesse. Tavaline on ka olukord, kus laps kriibib jalgrattaga sõites naabri autot. Sellisel juhul hüvitab kahju vastutuskindlustus.
Füüsiliste isikute varakindlustusmakseid koguti 2024. aasta kolmandas kvartalis kõige rohkem Swedbank P&C Insurance AS-ile (8,6 miljonit eurot), järgnesid If P&C Insurance AS (6,3 miljonit eurot) ning AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal (3,6 miljonit eurot).
Juriidiliste isikute varakindlustusmaksete summa suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,2%. Hüvitisi maksti sel perioodil välja 6,6 miljoni euro eest, mis on 4,6% rohkem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.
Juriidiliste isikute varakindlustusmakseid koguti selle aasta kolmandas kvartalis kõige rohkem If P&C Insurance AS-ile (3,5 miljonit eurot), järgnesid Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal (2,8 miljonit eurot) ning AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal (2,3 miljonit eurot).
Statistikaameti andmetel sõlmiti 2023. aastal õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 10,2 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 159,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 6,9% ja 19,1% rohkem kui aasta varem. Võrreldes 2022. aastaga maksti mullu välja 21,4% rohkem õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitisi. Varakindlustuse hüvitisi maksti füüsilistele isikutele 22,6% ja juriidilistele isikutele 8,9% rohkem.
Alates 2024. aastast on võimalik statistikaameti andmebaasist saada infot eraldi tehniliste riskide kindlustuse kohta. Varasematel aastatel (sh 2023. aastal) näidati tehniliste riskide kindlustust juriidiliste isikute varakindlustuse osana. Andmete võrreldavuse jaoks on artiklis liidetud 2024. aasta tehniliste riskide kindlustuse ja juriidiliste isikute varakindlustuse andmed kokku. Tehniliste riskide kindlustuse koosseisus näidatakse ehituse koguriski kindlustust (CAR), montaaži koguriski kindlustust (EAR) ning masinate ja seadmete kindlustust (CPM).
