Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.
Eestis oli 2023. aastal 10 700 põllumajandustootjat, kelle kasutuses oli pea 980 000 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad. Põllumajandusmaa pind tootja kohta oli Eestis 91 hektarit. EL-i keskmine oli 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 17 hektarit, Lätis oli see 29 ja Soomes 50 hektarit. Enamik Eesti tootjatest on siiski väikesed, alla 20-hektarilise põllumajandusmaaga, ja tegelevad põllumajandusega ainult osaajaga. Viiendikul tootjatest on aga vähemalt 100 hektarit põllumajandusmaad. Mullu tootsid 2400 suurimat tootjat 93% Eesti põllumajandustoodangust.
Statistikaameti tiimijuhi Eve Valdvee sõnul on põllumajandustootjate arv viimasel kolmel aastal kahanenud pea kõigis maakondades. „Kõige enam ehk 14% vähenes nende arv Jõgevamaal ning 11% Võrumaal, ainukesena kasvas tootjate arv veidi Harjumaal. Tegevuse lõpetasid eelkõige vanemate, üle 55-aastaste juhtidega ja alla 100-hektarilise põllumajandusmaaga tootjad,“ selgitas Valdvee.
Teistest enam vähenes loomade, lindude ja mesiperedega tootjate arv. Samuti kahanes mahepõllumajandustootjate arv.
EL-is ühtsetel põhimõtetel korraldatud 2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuring hõlmas lisaks tavapärastele maakasutuse, loomakasvatuse, juhtimise, tööjõu ja muu tulutoova tegevuse teemadele seekord ka põllumajanduslikke tootmismeetodeid ja masinaid ning seadmeid. Maaharimismeetodite kohta selgus uuringust näiteks, et juba 63% põllumajandusmaast haritakse energia- ja keskkonnasäästlikult kaitsvat maaharimist või otsekülvi kasutades. Masinate ja seadmete uuringumoodulis näitasid 1000 tootjat põllutöödel täppisviljelusmeetodite (automaatse varieeruva põlluharimise) kasutamist, 740 kasutab taime- või loomakasvatuses roboteid (isejuhtivad masinad, marjakorjerobotid, lüpsi- või söötmisrobotid jms) ja 970 kasutab energia tootmiseks päikesepaneele.
2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringut kaasfinantseeris Euroopa Komisjon. Põllumajanduse struktuuriuuringud hõlmavad ainult EL-is kokkulepitud lävendit ületavaid põllumajandustootjaid.
