Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.
Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm. 60% rändes osalejatest on mehed ja 40% naised. Meeste rändesaldo on naiste omast neli korda suurem – mehi saabus 2016. aastal Eestisse 800 rohkem kui siit lahkus, naisi vastavalt 200.
Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne. Rändes osalevad 20–59-aastased Eesti kodanikud, seega on rände vanuserühm üsna lai. Saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.
Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.
Eestisse sisserändajad on pärit enamasti Soomest (45% sisserännanutest), Ukrainast (11%) ja Venemaalt (11%). 88% sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust. Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome (58%), teisel kohal on Suurbritannia (9%). 94% väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki. Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias. Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.
2016. aasta rändetrende tutvustav pressikonverents ajakirjanikele toimub täna, 23. mail kell 11 Statistikaameti (Tatari 51) 5. korruse saalis.
Alates 2015. aastast arvutab Statistikaamet välisrännet residentsuse indeksi abil: isiku üleminemisel residendist (Eesti püsielanik) mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne (kui ei ole tegemist sünni või surmaga). Sellega seoses on rändevood kasvanud ja alates 2015. aasta rände andmete võrdlemisest varasemate aastatega tuleb sellega arvestada. Muudatuse tõttu kajastab nüüd Eesti välisränne ka registreerimata rännet, kuid seetõttu jääb teadmata paljude saabujate ja lahkujate päritolu- ja sihtkoha riik.
Statistikatöö „Rahvastikusündmused. Ränne“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.
