Eile avaldatud rahva- ja eluruumide loendustulemustest eluruumide osas selgus, et Eestis on asustatud ehk püsielanikega eluruume kokku 557 146. Koduta inimesi, kellel puudub isiklik või üüritud eluase või mõni muu alaline majutusvõimalus, on loenduse andmetel kokku enam kui tuhat.
Ilmnes, et Eestis on kokku 737 873 eluruumi, millest asustatud ehk püsielanikega on 557 146. Samuti selgus, et Eesti elanikud eelistavad üha enam elada eramutes ning uusi eluruume ehitatakse eelkõige Tallinna ja Tartu ümbrusesse.
„Kuid Eestis on ka inimesi, kellel puudub üldse isiklik või üüritud eluase või mingid muud alalised majutusvõimalused. Enamasti on nad suunatud ajutisse elupaika või ööbivad väljas ning seega võib neid loenduse mõistes pidada koduta inimesteks,“ lausus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.
Koduta inimesi on Eestis hinnanguliselt 1060. Neist 73% on mehed ning 27% naised ja nende keskmine vanus on 52: meestel 53 ja naistel 50. Koduta inimestest 53% on vene, 38% eesti ning 9% muust rahvusest.
„Paraku on nende seas ka alaealisi – ligi 9%. Iga viies koduta inimene on aga pensioniealine,“ lisas Trasberg.
Rahvaloenduse tulemuste järgi elas 31.12.2021 seisuga kõige rohkem koduta inimesi Harjumaal – hinnanguliselt 829 (neist 594 Tallinnas). Järgneb Ida-Viru, kus neid elas 92 (neist 62 Narvas). Läänemaal oli koduta inimesi 46 ja Tartumaal 26 (neist 17 Tartu linnas). Enam kui pooltes maakondades oli koduta inimesi alla 10. Hiiumaal ei ela rahvaloenduse andmete põhjal aga ühtegi koduta inimest.
Info inimeste kohta, kellel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutusvõimalused ja nad on suunatud ajutisse elupaika või ööbivad väljas, koguti kõikide kohalike omavalitsuste käest 31.12.2021 seisuga 2022. aasta alguses. Tulemused on hinnangulised.
