Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.
Selle aasta esimeses kvartalis ehitati ELis hooneid 3,4% ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 1,5% vähem, teises kvartalis olid vastavad näitajad 12,5% ja 9,4%. Ajas tagasi vaadates võis sellist kahanemist viimati täheldada 2009. aasta alguses, kui Euroopa ehitusturg oli oma sügavaimas kriisis. Tookord vähenesid ehitusmahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kümnendiku võrra.
Ehitusmahud kasvasid enim Rumeenias ja kahanesid Iirimaal
Kui esimeses kvartalis kasvasid ehitusmahud veel enamikus ELi riikides, siis teises kvartalis vaid kuues riigis: 10,4% Rumeenias; 5,8% Taanis; 2,4% Soomes; 1,3% Maltal; 0,9% Saksamaal ja 0,2% Horvaatias. Enim vähenesid ehitusmahud Iirimaal (36,1%), Prantsusmaal (31,3%) ja Hispaanias (23,5%). Kahe viimase tõttu oli ELi ehitusmahtude kahanemine teises kvartalis just nii suur, sest need riigid annavad pea kolmandiku kogu ELi ehitusmahust.
Kõige raskem oli ehitusturul aprillis, mil koroonaviiruse leviku tõkestamiseks välja töötatud meetmed hakkasid otseselt mõjutama ehitustööde tegemist. Euroopa ehitusturg langes madalaimale tasemele, mis on registreeritud alates 1995. aastast. Ehitusmahud vähenesid aprillis 26%, sh Prantsusmaal 64,5%, Luksemburgis 50,6% ja Hispaanias 32,5%. Ainsana kasvasid mahud Soomes – 3%. Mais ja juunis, kui viiruse leviku tõkestamise meetmed leevenesid, hakkas ka ehitajatel veidi paremini minema.
Kuidas läks Eestil ja lähinaabritel
ELis vähenes ehitustegevus lähiajaloo madalaimale tasemele, kuid lähinaabrite ehitusturu arengute kohta seda öelda ei saa. Kuna Põhja-Euroopasse jõudis koroonaviirus hiljem, siis esimese kvartali ehitusmahtudele see mõju veel ei avaldanud. Ehitusmahud kasvasid pea kõigis naaberriikides – neist enim 14,8% Lätis ja 9,6% Leedus. Ehitati rohkem nii hooneid kui ka rajatisi, mahud vähenesid vaid Rootsis (4,2%).
Teises kvartalis pilt muutus ja ehitusmahud kahanesid pea kõikides riikides, neist enim 8,4% Eestis. Vaid Soome suutis mahtusid kasvatada. Kuigi ehitusmahtude kasv hakkas tasapisi vähenema juba 2019. aastal, võib teise kvartalis mahtude vähenemise üheks põhjuseks pidada märtsis alanud koroonaviiruse levikut ja sellega võitlemiseks kehtestatud majanduspiiranguid ja piiride sulgemist. Lätis, Leedus ja Rootsis ehitati vähem nii hooneid kui ka rajatisi. Eesti ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehituse vähenemine, rajatiste ehitusmahud jäid väikesesse plussi. Soomes suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine.
Tavapäraselt jõuavad kriisi suuremad mõjud ehitussektorisse viitajaga. Kuidas läks ehitussektoril kolmandas kvartalis, näeme õige pea.
Ehitusmahuindeks iseloomustab omal jõul tehtud ehitustööde maksumuse muutust võrreldes mistahes perioodiga. Muutused eelmise aasta sama perioodiga on kalendaarselt korrigeeritud (eemaldatud on tööpäevade mõju) ja püsivhindades (eemaldatud on hinnamuutustest tulenev mõju). Andmed blogiloo kirjutamiseks on võetud Eurostati andmebaasist seisuga 16.09.2020.
