Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta esimeses kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 7% rohkem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eestis küll ehitusmaht suurenes, kuid välisriikides vähenes.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid omal jõul 631 miljoni euro eest, sellest hooneid 487 miljoni ja rajatisi 144 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 5% ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) ligi viiendiku võrra rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul toimuvad muutused ehitussektoris viitega ja seda kinnitavad ka esimese kvartali andmed, kus eriolukorra mõju veel näha ei ole. „Kohalikku ehitusturgu mõjutas seekord enim hooneehitusmahtude suurenemine remondi- ja ümberehitustöödel. Ehitusmahtude kasvu toetas ka rajatiste ehitus,“ lisas Sinisaar.
Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht vähenes aastaga ligi viiendiku võrra. Seal ehitati vähem nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 7%, aasta varem 9%.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1874 uut eluruumi ehk ligi kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem. Enim neist valmis Tallinnas, pealinna lähiümbruse valdades ja Tartumaal. Ehitusluba väljastati 2021 eluruumi ehitamiseks, mida oli neljandiku võrra rohkem kui möödunud aasta esimeses kvartalis. Eelistatuim elamutüüp on jätkuvalt korterelamu.
Kasutusse lubati ka 366 mitteelamut, kus kasulikku pinda kokku on 277 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uusi büroo-, tööstus- ja hariduspindu. Võrreldes 2019. aasta sama kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Ettevõtete kvartali majandusnäitajate andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
