Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.
Harjumaa moodustas eelmisel aastal Eesti SKP-st 22 miljardit eurot, millest omakorda 17 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid jätkuvalt Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud SKP-s olid vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid endiselt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, moodustades igaüks SKP-st vähem kui protsendi.
Lisandväärtust luuakse jätkuvalt enim teeninduses
Eelmisel aastal loodi 70% kogu lisandväärtusest teeninduses. Kuigi antud näitaja on püsinud sellisel tasemel alates 2019. aastast, on see osakaal pöördunud langustrendi enamikes maakondades. Eelmise perioodi tulemus on tingitud eelkõige põllumajanduse osakaalu suurenemisest ning tööstus-ja ehitustegevuse osakaalu kergest kasvust. Teenindus oli 2022. aastal endiselt suurim Tallinnas ja Tartus (vastavalt 82% ning 79%). Tallinna osakaalu mõjutasid enim kaubanduse, info ja side, kinnisvara ning kutse-, teadus- ja tehnikaalased tegevusalad, Tartu panust hariduse, kaubanduse, tervishoiu ja kinnisvara tegevusalad. Esile võiks tuua ka Läänemaa kõrge teeninduse osakaalu – 64%. Enamikes maakondades on teenindus juhtiv majandusvaldkond, see tähendab, et teeninduses luuakse üle poole piirkonna lisandväärtusest. Teeninduse osakaal oli madalaim Järvamaal (47%) ja Ida-Virumaal (45%).
Tööstus- ja ehitustegevus moodustas 27% lisandväärtusest. Kuigi 2022. aastal selle valdkonna osakaal veidi kasvas, on see aastate jooksul siiski järjest vähenenud, seda eelkõige teeninduse osakaalu kasvu tõttu. Tänu energeetika valdkonnale on suurim tööstus- ja ehitustegevuse osakaal maakondlikus lisandväärtuses jätkuvalt Ida-Virumaal (54%). Kõrge töötleva tööstustegevuse osakaalu tõttu järgnevad Võrumaa (41%), Raplamaa (39%) ning Viljandimaa (38%). Esile võib tuua ka Tartu linna ümbritseva piirkonna kõrgema tööstustegevuse osakaalu – 41%.
Väikseimad tööstus- ja ehitustegevuse osakaalud on endistviisi Harjumaal (21%), Tartumaal (26%) ja Põlvamaal (28%). Kui Harju ja Tartu maakonnas on see tingitud teeninduse suurest osakaalust ning ka nende maakondade peamiste linnade – Tallinna ja Tartu madalast tööstus- ja ehitustegevusest, siis Põlvamaal pigem põllumajanduse olulisusest.
Põllumajandus moodustas lisandväärtusest ligi 3%. Kuigi aastatega on see näitaja järjepidevalt vähenenud, kasvas selle osakaal 2022. aastal enamikes maakondades märgatavalt. Suurimad põllumajanduse osakaalud on Jõgeva, Põlva ja Järva maakondades, vastavalt 16%, 15% ja 15%. Väikseimad osakaalud on aga Harjumaal (0,4%) ning Ida-Virumaal (1,4%).
Suurim SKP on Harjumaal
SKP elaniku kohta oli 2022. aastal 26 698 eurot ehk 2377 eurot rohkem kui aasta varem. SKP elaniku kohta oli jätkuvalt suurim Harju maakonnas – 130% Eesti keskmisest. Kõige lähemal Eesti keskmisele on Tartu maakond, kus SKP elaniku kohta oli 98% Eest keskmisest. Järgnesid Järva ja Ida-Viru maakond, (vastavalt 76% ning 74% Eesti keskmisest). Järva maakonna tulemuse taga on peamiselt tugev põllumajanduse valdkond, Ida-Virumaal aga töötleva tööstuse ja energeetika valdkond. Väikseim SKP elaniku kohta oli endiselt Põlva maakonnas (54%), pingereas eelnesid Valga (57%), Lääne (59%) ja Rapla maakond (60%). Kõige kiiremini on viimase kümne aasta jooksul Eesti keskmisele lähenenud Jõgevamaa, Raplamaa, Tartumaa, Viljandimaa. Eesti keskmisest on kõige rohkem kaugenenud Saaremaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa ning Pärnumaa. Kuigi võrreldes 2021. aastaga on Harjumaa ja Eesti keskmise vahe vähenenud ligi 2%, siis kümne aasta trendis on muutus märgatav – vahe Harjumaa ja Eesti keskmise vahel on vähenenud 17%.
Inflatsiooni tingimustes langes 2022. aasta kogu aheldatud SKP (SKP reaalnäitaja arvutamisel on hinnamõjud eemaldatud) väärtus elaniku kohta 1,4%. SKP elaniku kohta reaalväärtused kasvasid Hiiumaal (0,3%) ja Lõuna-Eesti maakondades – Jõgevamaal (0,2%), Võrumaal (0,1%), Põlvamaal (0,1%) ja samuti Ida – Virumaal (0,1%). Ülejäänud maakondades SKP elaniku kohta langes. Kõige enim langes SKP elaniku kohta aheldatud väärtus Harjumaal (2,8%) ning Tartumaal (2,3%), seda Tallinna ja Tartu linna ümbritseva piirkonna tulemuste mõjul.
