Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.
Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul on hinnatõusu mõjul majanduskasv märgatavalt aeglustunud. „Kuigi ettevõtete käibed ja muud finantsnäitajad on jõudsalt kasvanud, moodustas sellest valdava osa väga kiire hinnatõus,“ selgitas Müürsepp.
Kui varasemalt panustasid peaaegu kõik tegevusalad majanduskasvu, siis esimeses kvartalis muutus pilt palju kirjumaks. Suurim positiivne mõju oli info ja side tegevusalal. Sellele järgnesid töötlev tööstus; veondus ja laondus; kutse-, teadus-, ja tehnikaalane tegevus. Peamiseks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli energeetika sektor. Samuti mängisid olulist negatiivset rolli kaubandus ja koroonaaegsest langusest pääsenud finantssektor.
Hinnatõusust hoolimata kasvas eratarbimine 8,3%. Jätkus mullune trend, mille järgi kasvasid eelkõige kulutused, mis seotud väljas käimisega – hotellid ja restoranid; rõivad ja jalatsid; transport; vaba aeg ja kultuur. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsisid sisuliselt muutumatuna kulutused eluasemele ning toidule ja joogile.
Investeeringud langesid 35,3%. Samas suurusjärgus langus leidis aset eelmise aasta viimases kvartalis. Valdavalt tuli see langus ettevõtete investeeringutest arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse (-84,5%). Tuntav langus leidis aset ka kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse (-28,5%). Transpordisektori head käekäiku näitas see, et ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse kasvasid 9,5%.
Eksport kasvas 12,9% ja import 4,4%. Enim andsid väliskaubandusele hoogu elektrienergia; toornafta ja maagaas ning reisiteenused. Kuigi transpordil tervikuna läks hästi, siis väliskaubanduse poolelt paistis langusega silma raudteetransporditeenuste ost ja müük.
Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,1% ja võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga kasvas SKP 4,7%.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
