Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,9%. Keskmine brutotunnipalk oli I kvartalis 7,90 eurot, mis on 7% suurem kui eelmise aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes I kvartalis brutokuupalk 3,2%, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.
Reaalpalga tõus oli 5,5%. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes oli kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Võrreldes 2018. aasta I kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.
Brutokuupalk langes I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kolmel tegevusalal põllumajanduses, kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1705 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1601 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.
Maakonniti oli 2019. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469 eurot) ja Tartu (1325 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (950 eurot), Jõgeva (978 eurot) ja Valga (996 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2019. aasta I kvartalis 1798 eurot ja tunnis 11,6 eurot. 2018. aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3% suurem.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ja ebaregulaarsed preemiad ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.
Statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”, mille esitamise tähtaeg oli 18.04.2019.Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 28 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Alates 2018. aastast on liidetud statistikatööde „Töötasu“ ja „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“ valim ja küsimustikud ning andmeid kogutakse uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“. Alates 2018. aasta I kvartalist toimusid muudatused nii üldkogumis kui ka valimis, valimit optimeeriti ning üldkogumisse lisati alla 50 töötajaga MTÜd ja SAd. Andmeid küsitakse uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“, varem küsiti andmeid küsimustikega „Palk“ ja „Palk maakonna järgi“. Alates 2018. aasta I kvartalist on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi.
