Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 22%.
II kvartalis ehitati omal jõul 767 miljoni euro eest, millest hooneid 512 miljoni ja rajatisi 255 miljoni euro eest. 2017. aasta II kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 28% ja rajatisi 6% rohkem.
Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2017. aasta II kvartaliga võrreldes ligi kümnendiku võrra ja seda põhiliselt hoonete ehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 5%, mullu samal ajal 7%.
Ehitisregistri andmetel lubati 2018. aasta II kvartalis kasutusse 1867 uut eluruumi ehk 443 eluruumi rohkem kui aasta eest. Pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
2018. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1676 eluruumi ehitamiseks, mida on viiendik vähem kui möödunud aasta II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 233 mitteelamut kasuliku pinnaga 240 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo- ja tööstuspinda. Kasutusse lubatud mitteelamute pind ja maht jäi 2017. aasta II kvartali tasemele.
Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus (kvartal)“, mille esitamise tähtaeg oli 21.07.2018. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 24 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
