Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta jaanuaris majutusettevõtetes ligi 194 000 turisti, mis on 1% vähem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv kahanes, välisturistide arv aga kasvas.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul väisas jaanuaris Eesti majutusettevõtteid üle 83 000 välis- ja ligi 111 000 siseturisti. „Mulluse jaanuariga võrreldes oli välisturiste 1% rohkem, aga siiski 35% vähem kui vahetult enne kriisi 2020. aasta jaanuaris. Välisturistide arv majutusettevõtetes oli võrreldav 2011. aasta jaanuariga. Siseturistide arv jäi 3%-ga alla eelmise aasta jaanuari kõigi aegade rekordile,“ täpsustas Laurmaa.
Turiste saabus jaanuaris majutusettevõtetesse enim Soomest (üle 24 000) ning Lätist (ligi 16 000 inimest). Soome turiste peatus majutusettevõtetes 17% vähem kui mullu jaanuaris, samas Läti turiste oli 14% rohkem. Rohkem turiste saabus ka Suurbritanniast, Leedust, Poolast ja Aasia riikidest. Välisturistidest 77% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (11%), Tartu (6%) ja Ida-Viru (2%) maakonnad. Kokku veetsid nad Eestis üle 169 000 öö.
Siseturistidest 71% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 20% töö. Kõige rohkem ehk 33% siseturistidest peatus Harjumaal, 12% nii Pärnu- kui ka Tartumaal ja 11% Ida-Virumaal. Valgamaal peatus 8% ja Lääne-Virumaal 6% siseturistidest. Kokku veetsid nad majutusettevõtetes ligi 185 000 ööd.
Jaanuaris pakkusid külastajatele teenust 901 majutuskohta. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 47 000 voodikohta, täidetud oli 34% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 43 eurot, mis oli 2023. aasta jaanuari hinnast 1 euro võrra odavam, kuid 8 euro võrra kallim kui kriisieelse 2020. aasta jaanuaris. Lääne-Virumaa ja Tartumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 48 eurot, Harjumaal 46 eurot, Ida-Virumaal 43 eurot ja Pärnumaal 37 eurot.
Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
