Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta veebruaris 2016. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis veebruaris kasv veidi aeglustus.
2017. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 466,9 miljonit eurot.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv veebruaris aeglustus. Kui jaanuaris kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11%, siis veebruaris oli kasv 3%. Müügitulu suurenes nelja ja vähenes kolme tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 39%. Müügitulu suurenes veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 16%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 7%) ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 4%). Müügitulu vähenes eelmise aasta veebruariga võrreldes apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad).
Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta veebruariga võrreldes 2%. Nende kaupluste müügitulu langusele avaldas osaliselt mõju eelmise aasta veebruari kõrge võrdlusbaas ning toidukaupade hinnatõusu kiirenemine.
Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis eelnevatel kuudel langust näitas, pöördus veebruaris taas tõusule ning kasvas eelmise aasta veebruariga võrreldes 7%.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele.
Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.
