Statistikaamet: Kaupade eksport taastus eelmise aasta tasemele

StatistikaametStatistikaameti andmetel püsis kaupade eksport juunis eelmise aasta sama kuuga võrdsel tasemel ja import vähenes 8%. Teises kvartalis tervikuna vähenes eksport võrreldes mullusega 15% ja import 18%.

Eestist eksporditi ja siia imporditi juunis kaupu jooksevhindades võrdselt 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 11 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 97 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul taastus kaupade eksport juunis pärast ülemaailmsest pandeemiast tingitud järsku langust eelmise aasta tasemele. „Ekspordi taastumist toetasid enim puidu- ja metallitööstused. Teise kvartali kaubavahetust tervikuna mõjutas kõige rohkem transpordivahendite ja mineraalsete toodete ekspordi ning impordi vähenemine. Riikide arvestuses vähenes kaupade eksport kõige enam Hollandi ja USA suunal ning sissevedu enim Rootsist ja Leedust,“ lisas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner juunis oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport suurenes enim Austraaliasse (41 miljonit eurot) ja Saudi Araabiasse (22 miljonit eurot). Mõlemasse riiki veeti mullusega võrreldes enam mineraalseid tooteid nagu mootorikütus ja õli. Enim vähenes eksport USAsse (42 miljonit eurot) ja Taani (34 miljonit eurot). USAsse viidi mullusega võrreldes vähem elektriseadmeid ja Taani eksport vähenes peamiselt põlevkivikütteõli arvelt.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes eelmise aasta juuniga kasvas 10 miljoni euro väärtuses nii puidu ja puittoodete kui ka metalli ja metalltoodete väljavedu. Kõige enam ehk 30 miljoni euro väärtuses vähenes transpordivahendite väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71% kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% ja reeksport kasvas 3%. Enim vähenes Eesti päritolu kütuste väljavedu.

Kaupu imporditi juunis kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (37 miljonit eurot) ja Leedust (34 miljonit eurot). Rootsist vähenes kõige rohkem elektriseadmete ja transpordivahendite ning Leedust mineraalsete toodete sissevedu. Kaupade import kasvas enim Hiinast (19 miljonit eurot), kust toodi rohkem elektriseadmeid ja kaitsevahendeid.

Kaupadest toodi Eestisse enim elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ning mehaanilisi masinaid. Kõige enam vähenes mineraalsete toodete ja transpordivahendite sissevedu ning kasvas väärismetallide import.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2020
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2019 2020 muutus, % 2019 2020 muutus, % 2019 2020
KOKKU 7 306 6 671 -9 8 039 7 114 -12 -733 -443
jaanuar 1 158 1 147 -1 1 278 1 162 -9 -120 -15
veebruar 1 163 1 090 -6 1 251 1 209 -3 -88 -118
märts 1 238 1 238 0 1 405 1 385 -1 -166 -147
I kvartal 3 559 3 475 -2 3 933 3 756 -5 -374 -280
aprill 1 239 1 023 -17 1 389 1 088 -22 -150 -66
mai 1 334 1 005 -25 1 434 1 092 -24 -100 -86
juuni 1 174 1 168 0 1 282 1 178 -8 -108 -11
II kvartal 3 747 3 196 -15 4 105 3 358 -18 -358 -162
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2020
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1168 100 0 KOKKU 1178 100 -8
EL-27 788 68 -8 EL-27 907 77 -11
Euroala 19 riiki 538 46 -8 Euroala 19 riiki 661 56 -10
EL-i välised riigid ja Suurbritannia 380 32 18 EL-i välised riigid ja Suurbritannia 272 23 1
1. Soome 189 16 1 Soome 161 14 -5
2. Rootsi 156 13 12 Saksamaa 120 10 -5
3. Läti 112 10 2 Läti 112 9 0
4. Saksamaa 70 6 1 Venemaa 102 9 -5
5. Venemaa 68 6 6 Rootsi 102 9 -27
6. Leedu 65 6 -17 Leedu 97 8 -26
7. USA 49 4 -46 Poola 85 7 2
8. Austraalia 44 4 Hiina 57 5 51
9. Norra 40 3 8 Holland 47 4 -11
10. Poola 37 3 26 Itaalia 35 3 8
Eksport ja import kaubagruppide järgi, juuni 2020
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1 168 100 0 1 178 100 -8 -11
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 105 9 8 138 12 4 -33
Mineraalsed tooted (V) 141 12 -4 135 11 -19 5
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 60 5 -1 101 8 -1 -42
Kummi- ja plasttooted (VII) 38 3 10 68 6 -3 -30
Puit ja puittooted (IX) 127 11 9 47 4 0 81
Paber ja pabertooted (X) 25 2 2 21 2 0 4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 28 2 -8 47 4 3 -19
Metall ja metalltooted (XV) 101 8 11 108 9 -8 -8
Mehaanilised masinad (84) 103 9 7 127 11 -5 -25
Elektriseadmed (85) 183 16 -3 152 13 -4 31
Transpordivahendid (XVII) 78 7 -28 108 9 -38 -31
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 43 4 13 36 3 14 7
Mitmesugused tööstustooted (XX) 91 8 -8 32 3 1 60
Muu 46 4 8 57 5 21 -11

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

20.11.2024 Üüriinvesteeringute finantsanalüüs