Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2% suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3222 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2813 eurot) ning energeetika (2376 eurot) tegevusaladel. Madalaim keskmine palk oli aga majutuse ja toitlustuse (1197 eurot), muude teenindavate tegevuste* (1202 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1265 eurot) aladel. Enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduse (18,2%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (14,9%) tegevusaladel.
Kõrgeim brutokuupalk oli Harju (2040 eurot) ja Tartu maakonnas (1790 eurot), madalaim aga Valga (1336 eurot) ja Saare maakonnas (1393 eurot). Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Viru (11,8%) ja Valga maakonnas (11,5%). Võrreldes eelmise aastaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Rapla (8,6%) ja Lääne maakonnas (8,6%).
Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 1500 eurot. Kõrgeim mediaanpalk oli info ja side (2728 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2353 eurot) tegevusaladel. Madalaim mediaanpalk oli kinnisvaraalase (893 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (962 eurot) tegevusaladel.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse** kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.
* Muude teenindavate tegevuste alla kuuluvad organisatsioonide tegevus ning arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja mitmesugused mujal liigitamata isikuteenused.
** Väljaarvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad
