Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk möödunud aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1548 eurot, mis on 6,9 % kõrgem kui 2020. aastal. Palgakasv taastus pärast 2020. aasta aeglustumist pandeemiaeelsele tasemele.
Statistikaameti analüütik Argo Tarkiaineni sõnul oli keskmine brutokuupalk aasta lõikes endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal (2804 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2568 eurot) ning energeetikas (2128 eurot). „Palk oli madalaim aga kinnisvaraalases tegevuses (1132) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (916 eurot),“ lisas Tarkiainen.
Kõige enam tõusis palk tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (13,1%) ning kaubanduse (10,7%) tegevusaladel. Aeglasem palgakasv oli aga hariduse (2,5%) ja energeetika (0,5%) valdkondades.
Maakonniti oli keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1694 eurot) ja Tartu (1550 eurot) maakonnas ning madalaim Võru (1192 eurot) ja Hiiu (1194 eurot) maakonnas. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk Lääne (13,2%) ja Hiiu (12,3%) maakondades, langes aga Põlva (1,8%) maakonnas.
Eelmise aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1625 eurot, mis on 7,3% suurem kui 2020. aastal samal ajal.
Keskmise brutokuupalga statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
