2021. aasta lõpus toimunud rahva- ja eluruumide andmetest selgub, et keskmiselt on Eesti inimese kodu vanem kui ta ise ning kasvanud on eramajades elavate leibkondade arv.
„Avaldasime juba varem kaks portsu andmeid – leibkondade ja eluruumide kohta. Nüüdseks oleme need kaks omavahel kokku pannud ja tulemusi analüüsinud. See lubab meil saada detailsema pildi sellest, kellega, kus ja kuidas Eesti inimesed elavad,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.
Eramajades elavate inimeste arv on pisut kasvanud
Kõigist Eesti enam kui poolest miljonist leibkonnast elab eramajas 154 422 ehk 27,5%. Nendesse leibkondadesse kuulub 390 855 inimest ehk 29,3% Eesti elanikest. Võrreldes 2011. aasta rahvaloendusega on eramajades elavate leibkondade osakaal kasvanud 0,7 protsendipunkti võrra. Korterites, sh ridaelamutes ja paarismajades elab kokku 67,9% Eesti elanikest. Keskmine eramus elav leibkond on 2,53 liikmeline ning keskmine korteris elav leibkond 2,28 liikmeline. Lisaks eelmainituile elab 1,6% elanikest ühiseluruumides (hooldekodud, ühiselamud) ning 1,2% muudes elamuüksustes või mitteelamutes. Vaadates andmeid leibkonna asemel üksikisiku tasandilt, selgub, et enam kui pool Eesti elanikkonnast ehk kokku 689 204 inimest elab linnas korteris.
Elamutüüp on tugevas seoses inimese vanuse ja eluetappidega. On selgelt näha, et eramajas elavate noorte osakaal väheneb ja korteris elavate osakaal suureneb järsult pärast inimese täisealiseks saamist, kuna noored lähevad linnadesse õppima ja elama. Samuti kasvab mõnevõrra muudes eluruumides elavate inimeste hulk, tõenäoliselt ühiselamusse ümber asumise tõttu. Pärast 35-ndat eluaastat eramus elavate inimeste osakaal mõneks ajaks suureneb ning pärast 50-ndat eluaastat hakkab see taas vähenema. Graafiku vanusejoone lõpul näeme ühiseluruumide osakaalu järsku tõusu 8% juurde, mis näitab ennekõike hooldekodudes elavate inimeste osakaalu kasvu.
Kümnest inimesest seitse elab leibkonnaliikmele kuuluvas eluruumis
71,9% elanikkonnast elab sellises eluruumis, mille omanik on mõni leibkonna liikmetest. Eluruumi üürivate inimeste osakaal on 18,3%. Kõige vähem omavad isiklikku eluruumi üheliikmelised leibkonnad, ning peamiselt seetõttu elabki üüripindadel kõige enam üksinda elavaid inimesi.
Kõige rohkem oma eluruumi omanikke on ida-virumaalaste seas – seal elab 74,9% endale või leibkonnaliikmele kuuluvas kinnisvaras. „Tulemus on ootuspärane, arvestades, et Ida-Virumaal on peamiselt vanemad kortermajad ja keskmisest vanem elanikkond ning maakonna väljaränne ületab sisserännet, kuid just uute elanike juurdevool on üks peamisi üürituru mõjutajaid,“ lausus Trasberg. Ta lisas, et teises äärmuses on mõnevõrra üllatuslikult Viljandi maakond – seal on suhteliselt kõige vähem inimesi (69%), kes elavad leibkonna omandis olevas eluruumis. Eraldi võetuna on veelgi väiksem eluruumi omanike osakaal Tallinnas ja Tartus – vastavalt 68,6% ja 67,8%.
Eesti keskmise inimese kodu on vanem kui ta ise
Eestis on 557 146 asustatud tavaeluruumi, mis paiknevad enam kui 180 000 hoones. Keskmine hoone (eramu või kortermaja) on ehitatud 1965. aastal, keskmine eluruum pärineb aga 1972. aastast. Võrdluseks, keskmine eestlane on sündinud aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Eesti inimeste kodudena domineerivad endiselt nõukogudeaegsed hooned.
Vett jagub korterites pea kõigile, eramajades neljale viiest
2021. aasta loenduse järgi on veevarustus olemas 94%, pesemisvõimalus 93% ja tualettruum 92% elanikest. Keskküttega eluruumis elab 71% elanikest. 99% kortermajade elanikest on varustatud vee ja tualetiga, 97%-l on pesemisvõimalus.
Absoluutarvudes on Eestis pea 27 000 leibkonda, kel puuduvad eluruumis pesemisvõimalused, neist 5000 on alaealistega leibkonnad. Ilma tualettruumita peab läbi ajama 49 000 leibkonda, kellest omakorda 9000 on alaealistega leibkonnad.
Rahvaloenduse käigus saadud elamistingimuste info ja leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee. Tulemused põhinevad registripõhise rahvaloenduse andmetel ning on avaldatud statistika andmebaasis. Küsitlusega kogutud andmeid veel töödeldakse ja analüüsitakse ning nende tulemused avalikustab statistikaamet novembris.
