Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Reaalpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1279 eurot, mis oli 12,7% väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Reaalpalga arvutamisel võetakse arvesse tarbijahinnaindeksit, millega korrutatakse läbi keskmine brutokuupalk. Reaalpalk näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik tarbida.
Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3059 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2606 eurot) ning energeetika (2235 eurot) tegevusaladel. „Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1089 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1151 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1244 eurot) tegevusaladel,“ osutas statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen. Keskmine brutokuupalk langes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (0,4%) ning muude teenindavate tegevuste (1,3%) tegevusaladel.
| Aasta | Kvartal | Keskmine brutokuupalk, eurot | Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % |
|---|---|---|---|
| 2017 |
I |
1153 |
5,7 |
|
|
II |
1242 |
6,8 |
|
|
III |
1201 |
7,4 |
|
|
IV |
1271 |
7,5 |
| 2018 |
I |
1242 |
7,7 |
|
|
II |
1321 |
6,4 |
|
|
III |
1291 |
7,5 |
|
|
IV |
1384 |
8,9 |
| 2019 |
I |
1341 |
7,9 |
|
|
II |
1419 |
7,4 |
|
|
III |
1397 |
8,2 |
|
|
IV |
1472 |
6,3 |
| 2020 |
I |
1404 |
4,8 |
|
|
II |
1433 |
1 |
|
|
III |
1441 |
3,2 |
|
|
IV |
1515 |
2,9 |
| 2021 |
I |
1473 |
4,9 |
|
|
II |
1538 |
7,3 |
|
|
III |
1553 |
7,8 |
|
|
IV |
1625 |
7,3 |
| 2022 |
I |
1593 |
8,1 |
|
|
II |
1693 |
10,1 |
|
|
III |
1679 |
8,1 |
Keskmine palk kasvas kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse (12,9%) ning töötleva tööstuse (12,2%) tegevusaladel.
Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1826 eurot) ja Tartu maakonnas (1651 eurot) ning madalaim Valga (1194) ja Hiiu maakonnas (1097 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (17,2%) ja Põlva maakonnas (12,4%). Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Lääne (0,1), Valga (2,1%) ja Hiiu maakonnas (7,0%).
Keskmise brutokuupalga statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
