Juba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil. Näha on aga seda, et kinnisvara ostetakse nii nagu hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda.
Uued korterid on kinnisvaraturu üheks tundlikumaks sektoriks, mis oma likviidsusest ja standardiseeritusest tulenevalt võivad hästi peegeldada trende ning anda alust prognooside tegemiseks. Korterite müügikuulutusi eksperimentaalstatistiliselt analüüsides on näha, et laojääk väheneb jõudsalt, varsti ei ole välistatud ka defitsiit.
Viimase aasta uute korterite müügikuulutusi vaadates on näha, et sedasorti kaupa pakuti turul järjest rohkem. Alates 2020. aasta märtsist kuni selle aasta alguseni kasvas müügiks pakutavate uute korterite arv enam kui viis korda. Peamiselt pakuti 2019. ja 2020. aastal valminuid, samuti 2021. aastal valmivaid kortereid.
Korterite ostuga läks ühtäkki kiireks
Ootamatu muutus toimus aga selle aasta alguses. Inimestel läks korterite ostuga ühel hetkel väga kiireks. Aasta nelja kuuga on müügiks pakutavate uute korterite hulk kahanenud ligi kaks korda. Uutele korteritele joostakse tormi, justkui raha kaotaks varsti oma väärtuse ja täna on veel viimane hetk oma raha eest mingitki reaalväärtust saada. Eesti inimeste jaoks on paraku kõige reaalsem investeering ikkagi kinnisvara ja uued korterid on selle sektori ühelt poolt likviidseim, teiselt poolt ka arvestatava võimaliku rahavooga (üürituluga) variant. Seega ei ole midagi imekspandavat, miks see sektor kaubaks läheb.
Loodus ei salli tühja kohta ning turumajandus täidab alati tühimiku. Kui aasta alguses hakkas kiirelt vähenema müügis olevate uute korterite arv, siis samas hakkas suurenema 2022. aastal valmivate korterite pakkumine. Eelmise aasta lõpu seisuga on 2022. aastal valmivate korterite müügipakkumised suurenenud kolm korda. See tähendab aga seda, et müük on liikunud kaugemale tulevikku, järjest rohkem müüakse visiooni. See on jällegi asjaolu, mis viitab, et hetkeolukord sarnaneb 2008. aastal kulmineerunud buumiga – ka siis müüdi ju põldudel peamiselt visioone, plaane ja kogu kaup läks müüki juba paberil.
Indikaatorid toetavad buumiteooriat
Kui on viiteid buumile või muidu defitsiidimajandusele, siis peab viiteid selle kohta olema näha ka mujal, mitte ainult uute korterite sektoris. Täpselt nii see praegu ka on. Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu sellele, et kinnisvarasse paigutatav raha on üles leidnud Tartu piirkonna ja suvilad on ootamatult muutunud väga tootvaks sektoriks.
Seega on mitmeid näiteid ja viiteid, et raha justkui põleks, justkui hakkaks oma väärtust kaotama ning pääseteeks on leida sellele koht kinnisvaras. Euro on stabiilne Euroopa Liidu raha ja professionaalsed analüütikud hüperinflatsiooni ohtu ei näe. Turul on aga asjadest paraku oma arusaam, vähemalt meie väikeses Eestis.
