Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.
„Eesti rahvastiku jaotus on viimase 24 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärseid muutusi. Kõrvutades ligi veerandsaja aasta jooksul toimunud muutusi Eesti rahvastiku paiknemises, ilmnevad mustrid, mis peegeldavad ka Eesti ühiskonna üldist arengut ja liikumist,” kirjeldas kaartidelt ilmnenut statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer.
45 668 ruutu
Kaardiloo aluseks on 2000. aasta rahva ja eluruumide loendusel koostatud Eesti rahvastikutiheduse 1 km x 1 km ruutkaart, mis on kõrvutatud 2024. aasta rahvastiku paiknemise 1 km x 1 km ruutkaardiga. Tinglikult on selle puhul tegemist rahvastiku tiheduse kaardiga, kus kujutatakse igal ruutkilomeetril elavate inimeste arvu. Kui jagada kogu Eesti maismaa pindala ühe ruutkilomeetri suurusteks täisruutudeks, on ruute kokku 45 668.
„Ehkki Eesti elanike elupaikade trendide uurimiseks nendest andmetest piisab, tuleb meeles pidada, et suuremate üldistuste tegemiseks peaksime arvesse võtma ka teisi rahvastiku protsesse nagu sündimus ja suremus ning sisse- ja väljaränne,” lisas Neubauer.
Kaart 1. Tallinna valglinnastumine. Inimesed kolivad Tallinna ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi).
Sinistel ruutudel elas 2024. aastal rohkem inimesi, punastel ruutudel elas 2000. aastal rohkem inimesi.
Ligi poolel Eesti pindalast ei elanud ühtegi inimest ei 2000. ega 2024. aastal
Mida me 24 aasta võrdluses siis näeme? „Märkimisväärne järeldus on, et kui jagada Eesti maismaa ühe ruutkilomeetri suurusteks täisruutudeks (45 668), siis ligi pooltel neist (22 315) ehk ligikaudu 49% ruutudest pole võrdlusalustel aastatel elanud ühtegi inimest,” tõstis Neubauer esile. Eesti keskmine asustustihedus praegu on 30,3 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on rohkem kui näiteks 2011. aasta loendusel (29,7 inimest ruutkilomeetri kohta), kuid vähem kui 2000. aastal (30,9 inimest ruutkilomeetri kohta).
Kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond on läbivalt olnud Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas Neubauer.
Kui 2000. aastal elas kõige tihedamalt asustatud ruudus Lasnamäel üle 18 000 inimese, siis nüüd on see arv langenud ligikaudu 16 000 juurde. Praegu elab kõige enam inimesi Laagna piirkonnas, samas 2000. aastal oli Lasnamäe kõige tihedamalt asustatud piirkond Linnamäe tee.
Kaart 2. Eesti kõige tihedamalt asustatud ruut: Laagna piirkond Lasnamäel
Enam kui 10 000 inimest ruutkilomeetri kohta elab praegu vaid Tallinnas. Varem oli selliseid piirkondi ka Narvas ja Tartus. Praegu on väljaspool Tallinna tihedaimalt asustatud piirkond Narva, kus kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeetril elab ligikaudu 9800 inimest.
Kaart 3. Eesti kõige tihedamalt asustatud alad: Tallinn, Tartu ja Narva.
2000. aastal elas keskmiselt oluliselt rohkem inimesi väiksemates asulates kui 2024. aastal. Kui väiksemates asulates on inimesi oluliselt vähemaks jäänud, siis väga suurel määral on kasvanud suurlinna ümbruses asuvate valdade elanikkond.
Kõige enam on kasvanud Tallinna, Tartu ja Pärnu lähivaldade elanikkond. Toimub valglinnastumine ehk inimesed kolivad suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi, Kambja jt). „Eesti elanikele meeldib elada suuremates Eesti linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolivad inimesed suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse,” võttis Neubauer kokku Eesti viimase 24 aasta rahvastiku kaardil liikumise.
Mitmeid Tallinna ja Tartu ning mõne teise suurema linna naabruses asuvaid külasid saab nimetada väikelinnalisteks piirkondadeks. Sellistes piirkondades on elanike arv sel sajandil kohati mitmekümnekordistunud. Väikelinnalisteks asulateks loetakse ka nii-öelda traditsioonilisi väikelinnu. Näiteks Elva, Põlva ja Türi on väikelinnalised asulad, kus rahvaarv on alates 2000. aastast vähenenud ning valglinnastumise osakaal on olnud seda suurem. Eesti suurim väikelinnaline piirkond 2024. aastal on Peetri alevik, kus kõige tihedamalt asustatud ruudul elab ligikaudu 6500 inimest.
Kaart 4. Tallinna valglinnastumine. Inimesed kolivad Tallinna ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi).
Sinistel ruutudel elas 2024. aastal rohkem inimesi, punastel ruutudel elas 2000. aastal rohkem inimesi.
Rahvastik Eesti kaardil
- Kui jagada Eesti maismaa territoorium ühekilomeetristeks täisruutudeks (45 668), siis ligi pooltel neist (22 315) ehk ligikaudu 49% ruutudest pole viimase 24 aasta jooksul elanud ühtegi inimest.
- Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 30,3 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on pisut väiksem kui 2000. aastal.
- Enam kui 10 000 inimest ruutkilomeetri kohta elab vaid Tallinnas. Väljaspool Tallinna on tihedaimalt asustatud kohaks Narva (ligikaudu 9800 inimest ruutkilomeetril).
- Kõige suurema rahvastikutihedusega on Lasnamäe Laagna piirkond, kus ühel ruutkilomeetril elab ligikaudu 16 000 inimest.
- Inimesed kolivad suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi, Kambja jt).
- Eesti suurim väikelinnaline piirkond 2024. aastal on Peetri alevik, kus tihedaimalt asustatud ruudul elab ligikaudu 6500 inimest.
