Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP lõppenud kvartalis 10 miljardit eurot.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja.
Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud tegevusalade mõju oli tagasihoidlik, kuid pea pooled tegevusalad panustasid positiivselt. „Nende hulka kuulusid ka sellised suuremad tegevusalad nagu veondus ja laondus ning kaubandus. Viimati oli nii palju positiivse panusega tegevusalasid täpselt aasta tagasi,“ täiendas Müürsepp.
Lisandväärtus vähenes kolmandas kvartalis 1,7% ehk varasemast tempost veidi kiiremini. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Selle taga oli mittefinantsettevõtete käekäik – sektori lisandväärtus vähenes 2,5%. Seevastu valitsemissektori lisandväärtus suurenes 2%.
Jätkuvalt panustas majandusse positiivselt maksulaekumise kasv, suurenes käibemaksu ja tollimaksu laekumine.
Eratarbimine vähenes enamikus kulugruppides ja seda viimase viie kvartali kiireimas tempos – 2,1%. Suurimat kahanemist oli näha kulutustes muudele kaupadele ja teenustele, alkoholile ja tubakale ning vabale ajale ja kultuurile. Samuti vähenesid väljaminekud rõivastele ja jalatsitele, kodusisustusele ning toidule. Tugevat kasvu näitasid seevastu kulutused kindlustusele ja finantsteenustele. Tuntavalt suurenesid ka kulutused majutusele ja toitlustusele.
Tagasihoidlikku kasvu näitasid nii valitsemissektori kui ka mittetulundussektori lõpptarbimiskulutused. Mõlema sektori tarbimise kasv jäi alla 2%.
Investeeringud vähenesid kolmandas kvartalis 15,2%. Suurim mõju oli investeeringute kahanemisel hoonetesse ja rajatistesse, seda nii mittefinantsettevõtetes (30,1%) kui ka valitsemissektoris (21,7%). Samuti vähenesid ettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse (11,5%) ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (16,7%).
„Selline investeeringute kahanemine ei ole siiski märk majanduse väljavaadete halvenemisest, vaid eelmise aasta kolmanda kvartali investeeringute tase oli ebatavaliselt kõrge. Tänavune näitaja jäi varasemate aastate taseme lähedale,“ selgitas Müürsepp.
Tagasihoidlik paranemine jätkus ka väliskaubanduses. Eksport jäi eelmise aasta kolmanda kvartali tasemele, import vähenes 1,3%. Selle tulemusena oli netoeksport juba neljandat kvartalit järjest positiivne. Kaubavahetuses vähenes eksport 1,2% ja import kasvas 1,8%. Teenuste eksport jätkas eelmise kvartali tempos, suurenedes 1,8%. Seevastu teenuste import vähenes 7,6%.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi võrreldes selle aasta teise kvartaliga samale tasemele ning võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenes 0,6%.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
