Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul vedasid kolmandas kvartalis majanduslangust tegevusaladest eelkõige veondus ja laondus ning töötlev tööstus. „Märkimisväärse negatiivse panuse andsid ka kinnisvaraalane tegevus ning majutus ja toitlustus. Majandust pidurdas märgatavalt ka ehitussektor, kus sai teises kvartalis veel kasvu täheldada,“ täpsustas Müürsepp.
Suurim positiivne panus tuli finants- ja kindlustustegevusest, hästi läks energeetika valdkonnal ning head saagikust näidanud põllumajanduses. Varasemalt Eesti majanduse üheks kasvumootoriks olnud info ja side tegevusala panus SKP-sse oli küll positiivne, kuid tagasihoidlik.
„Enamikus tegevusalades jätkus küll langus, aga hea uudis on see, et tänu eriolukorra piirangute leevendamisele on langus aeglustunud,“ rõhutas Müürsepp.
Kaubanduse käekäigu paranemine kajastus ka eratarbimises, mis vähenes vaid 0,7%. Eelkõige kasvasid kulutused toidukaupadele, kodusisustusele ja vabaaja kaupadele, samuti suurenesid side- ja tervishoiukulud. Taaskord kulutati vähem rõivastele ja jalatsitele ning transpordile.
Eksport kahanes kolmandas kvartalis 8,6% ja import 2%. Peamiselt põhjustasid seda kaubaveo ja reisiteenuste vähenemine. Majanduse kohanemist võis märgata kaupade ekspordis, mis kasvas elektroonikakaupade väljaveo najal 3,9%. Ühtlasi oli see kaupade ekspordi osas tugevaim kvartal pärast eelmise aasta sama perioodi.
Aasta esimeses pooles maksude panus SKP-sse aeglustas majandust, kolmandas kvartalis vastupidi aga elavdas. Seda eelkõige tänu aktsiiside laekumise suurenemisele. Valitsemissektori tarbimises jätkus kasv, seda peamiselt tervishoiu ja hariduse kulutuste suurenemise tõttu.
Majandusel läks kolmandas kvartalis küll juba paremini, aga investeerimine jäi siiski tagasihoidlikuks. Kui valitsemissektori investeeringud kasvasid märkimisväärselt (18,1%), siis olulist kahanemist võis näha ettevõtete investeeringutes transpordivahenditesse (41,1%) ja kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse (17,8%).
Sesoonselt korrigeeritud SKP kasvas selle aasta teise kvartaliga võrreldes 3,3% ja vähenes võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga 2,7%.
