Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2%, teatab statistikaamet. Jooksevhindades SKP oli seitse miljardit eurot.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,0%. Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga suurenes see näitaja 4,1%.
Teist kvartalit järjest oli majanduskasvu enim panustanud tegevusala info ja side. Panus majanduskasvu näitab, kui palju moodustas tegevusala lisandväärtuse kasv SKP kasvust. Info ja side valdkonnale järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Põllumajanduse tegevusala mõjutas viimati majanduskasvu nii tugevalt 2018. aasta teises kvartalis. Peamiselt pidurdas majanduskasvu elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala. Negatiivselt mõjutas majanduskasvu ka ehitus.
Sisenõudlus suurenes 3,9% ja see tulenes eelkõige 8,1% suurenenud investeeringutest. Investeeringud suurenesid peaaegu kõigil tegevusaladel, v.a valitsemissektoris. Kolmandas kvartalis suurenes eratarbimine tagasihoidlikud 1,2%.
Kaupade ja teenuste eksport suurenes 7%. Kaupade eksport suurenes koguni 8,6% puittoodete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning põllumajandus- ja jahindustoodete väljaveo tõttu. Teenuste eksport kasvas arvutiteenuste müügi eestvedamisel 4,2%.
Kaupade ja teenuste import suurenes 4,4%. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sisseveo tõttu suurenes kaupade import 5,4%. Teenuste import suurenes 1,7%.
Ajalooliselt suure hõivatute arvu tõttu kasvas tootlikkus hõivatu kohta 2,3%. Tootlikkus töötatud tunni kohta suurenes 3,4%. Tööjõu ühikukulu kasvas 2,2%.
Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel statistikaamet seda statistikatööd teeb.
