Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul suurenes jooksevhindades SKP 9,3%. „Kuigi inflatsioon on aeglustumas, on hinnatõusu mõju majandusnäitajatele jätkuvalt suur. Negatiivselt panustasid SKP-sse nii maksulaekumine kui ka lisandväärtuse vähenemine kõigis sektorites peale valitsemissektori,“ lausus Müürsepp. Püsivhindades jätkas maksulaekumine eelneva kvartali langustempos.
Teist kvartalit järjest tuli suurim positiivne panus majandusse põllumajandusest. Olulisel määral toetas majandust ka kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Suurematest tegevusaladest aitas majandusele veidi kaasa ehitus. Ülejäänud tegevusalad panustasid kas tagasihoidlikult või olid pigem majandusele pidurdava mõjuga. Üks suurimatest negatiivsetest panustajatest oli info ja side. „Varasemalt Eesti majanduse üheks peamiseks mootoriks olnud tegevusala on nüüdseks kaks kvartalit järjest vastupidises rollis olnud,“ sõnas Müürsepp. Sama tugevalt mõjus ka energeetika. Majanduse hoogu pidurdasid tuntavalt veel veondus ja laondus, finants- ja kindlustustegevused, kinnisvaraalane tegevus ning töötlev tööstus.
Eratarbimine langes kolmandat kvartalit järjest, nüüd kergelt kiirenevas tempos -1,9%. Jätkusid varasemad trendid – enim langesid koduga seotud kulutused, kasvasid eelkõige väljas käimisega seotud kulutused. Eelkõige suurenesid kulutused restoranidele ja hotellidele ning rõivastele ja jalatsitele. Samuti kasvasid jooksvad väljaminekud veele, elektrile jms.
Ülejäänud majandusest erines valitsemissektori lõpptarbimine, mis püsis I kvartalis eelmise aasta sama perioodi tasemel.
Mõningast langust näitasid ka investeeringud, mis vähenesid 3,4%. Kõige rohkem kasvasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, mis suurenesid 63,7%. Valitsemissektori investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse kasvasid 36,9%. Suurimad langused toimusid ettevõtete investeeringutes transpordivahenditesse (-91,7%) ning masinatesse ja seadmetesse (-49,8%).
Väliskaubandus jätkas rekordtasemetelt langemist. Eksport vähenes eelmise kvartaliga sarnases tempos (6,9%) ja varasem kasv lõppes ka impordis, mis langes 7,3%. Langust vedas mõlemalt poolt kaubavahetus, millele avaldasid enim mõju energeetika ja puidukaubad. „Positiivsena paistsid silma metsandus, elektroonika ja elektriseadmed,“ lisas Müürsepp. Teenuste eksport pöördus lõppenud kvartalis kergele kasvule, suurenedes 2,5%. Kõige rohkem panustasid sellesse meretransport, arvutiteenused ja reklaamiteenused. Teenuste import pöördus seevastu eelkõige raudteekaubaveo ja reklaamiteenuste tõttu langusesse (-1,9%).
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes neljanda kvartaliga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 3,7%.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
