2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. Elukohariigi järgi lisandus majutusettevõtete kasutajatest kõige rohkem Eesti elanikke, välisturistidest aga Venemaa ja Läti turiste. Majutusettevõtetes peatunud välis- ja siseturistide arv kokku jõudis juba kaheksandat aastat järjest uue rekordini.
Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel tehti 2017. aastal maailmas 1,3 miljardit ööbimisega välisreisi. Välisreiside arv suurenes 83 miljoni välisreisi võrra ehk 7%. Kõige enam kasvas ööbimisega reiside arv Euroopas – üle 8% ehk ööbimisega reiside arv jõudis 671 miljonini. Rohkem reise tehti ka maailma teistesse regioonidesse, mis kokkuvõttes aitas saavutada rekordilise kasvu maailmas.
Eesti Panga andmetel sai Eesti turismist (turismiteenuste eksport) tulu 1,9 miljardit eurot, sellest kulutasid välisturistid Eestis 1,4 miljardit eurot, lisandusid välisriikide elanike maksed Eesti transpordifirmadele. Tulu välisturismist suurenes eelnenud aastaga võrreldes 10%.
Eestis käis 2017. aastal üle 6 miljoni väliskülastaja ehk 3% rohkem kui 2016. aastal. Ligi pool väliskülastajatest viibis Eestis vaid ühe päeva. 2016. aastaga võrreldes suurenes nii ühe- kui ka mitmepäevakülastajate arv. Kõigist Eestis käinutest 35% kasutas majutusettevõtete teenuseid. Ülejäänud külastasid Eestit vaid ühe päeva, peatusid sugulaste või tuttavate juures või olid leidnud ööbimiseks mõne muu võimaluse.
Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aastal 3,5 miljonit turisti. 2016. aastaga võrreldes oli majutusettevõtetes turiste 7% rohkem. Turistid veetsid Eesti majutusettevõtetes kokku 6,5 miljonit ööpäeva. Ööbimiste arv majutusettevõtetes suurenes aastaga 5%. Ööbimiste arv suurenes aastaga ka meie lähiriikide majutusettevõtetes – Soomes (17%), Lätis (12%) ja Leedus (5%).
Esimest korda oli välisturistide arv Eesti majutusettevõtetes üle kahe miljoni 2016. aastal. 2017. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 2,2 miljonit välisturisti – 5% rohkem kui aasta varem. Välisturistid veetsid Eesti majutusettevõtetes kokku üle 4 miljoni öö, mis on samuti rekordtulemus. „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020” üks eesmärke on, et aastaks 2020 oleks välisturistide ööbimiste arv majutusettevõtetes 5 miljonit ööbimist. Aastatel 2018–2020 peaks välisturistide ööbimiste arv majutusettevõtetes suurenema viiendiku võrra. 2017. aastal suurenes välisturistide ööbimiste arv majutusettevõtetes 3%. Välisturiste ööbib Eesti majutusettevõtetes rohkem kui siseturiste. Välisturistide ööbimiste osatähtsus ööbimiste koguarvus oli 2017. aastal 64%. Naaberriikidest on samas suurusjärgus näitaja Lätil (69%), Soome majutusettevõtetes on see aga tunduvalt väiksem (31%). EL-is keskmiselt on välisturistide veedetud ööde osatähtsus ööbimiste koguarvus 49%, seega ööbib EL-i majutusettevõtetes kokku veidi rohkem sise- kui välisturiste. Eesti majutusettevõtetes peatunud välisturistide reisi eesmärgid on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, veidi üle 70% välisturistidest on puhkusereisil, viiendik tööreisil. Suvekuudel on puhkusereisijaid rohkem, hooajavälisel ajal suureneb tööreisijate osatähtsus puhkusereisijate arvu vähenemise tõttu.
Eesti suurimad turismipartnerid on naaberriigid. Kolm kõige olulisemat turismipartnerit on Soome, Venemaa ja Läti. Nendest riikidest saabus 1,3 miljonit majutusettevõtetes peatunud turisti. Eesti on aastaid olnud soomlaste populaarseim reisisiht. Soome statistikaameti andmetel tegid Soome elanikud 2017. aastal Eestisse 1,7 miljonit ööbimisega reisi, mis hõlmas enam kui viiendiku kõigist Soome elanike ööbimisega reisidest välismaale. 2017. aastal vähenesid Soome turistide ööbimisega välisreisid Eestisse 3%. Aastal 2016 olid Soome majanduse väljavaated mõnevõrra tagasihoidlikumad ja seetõttu suurenes Soome elanike reisimine lähiriikidesse. 2017. aastal reisiti taas rohkem kaugematesse riikidesse. Eesti majutusettevõtetes on Soome turistid siseturistide järel endiselt kõige arvukam kliendirühm. 2017. aastal saabus 42% Eesti majutusteenuseid kasutanud välisturistidest Soomest. Kokku ööbis 2017. aastal Eesti majutusettevõtetes 916 000 Soome turisti, kes veetsid seal 1,7 miljonit ööd. Nii Soome turistide kui ka nende siin veedetud ööde arv vähenes 2016. aasta rekordtasemega võrreldes 4%. Majutatud Soome turistide arv suurenes veebruaris, märtsis ja aprillis ning vähenes ülejäänud kuudel.
Venemaalt saabunud turistide arv on viimase kümne aastaga pidevalt muutunud – on olnud nii suuri tõuse kui ka languseid. 2015. peatus majutusettevõtetes kolmandiku võrra vähem Venemaa turiste kui aasta varem, kuid 2016. aasta teisel poolel hakkas turistide arv taas suurenema ning ka 2017. aastal peatus majutusettevõtetes rohkelt turiste Venemaalt. Venemaa turiste peatus Eesti majutusettevõtetes 239 000 ehk ligi viiendiku võrra enam kui aasta varem. Venemaalt saabunud turistide rekordaasta ehk 2013. aastaga võrreldes jäi Venemaalt saabunud turiste majutusettevõtetes siiski 66 000 võrra vähemaks. Eesti majutusteenuseid kasutanud välisturistide hulgas oli nende osatähtsus 11%, rekordaastaga (16%) võrreldes siiski märgatavalt vähem. Nende ööbimisi oli 483 000 ehk 17% enam kui 2016. aastal, kuid siiski ligi kolmandiku vähem kui 2013. aastal.
Eesti majutusettevõtete kolmas suurem partnerriik on Läti. Sealt tulnud turistide arv on suurenenud mitu aastat järjest. Lätist saabus 2017. aastal 7% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest ehk 161 000 turisti – 14% rohkem kui 2016. aastal. Nii Lätist saabunud turistide kui ka nende ööbimiste arv (244 000) jõudis seitsmendat aastat järjest uue rekordini. Lätist saabunud turistidele on Eestis atraktiivseid tooteid mugavas sõidukauguses. Majutusettevõtete klientide pingereas oli Läti veel mõni aasta tagasi tagapool Rootsist ja Saksamaast, kuid alates 2015. aastast olid kolm naaberriiki – Soome, Venemaa ja Läti – majutusettevõtete peamised partnerriigid, kust saabus kokku 61% välisturistidest.
Eesti suuremate turismipartnerite hulka kuuluvad ka Saksamaa ja Skandinaavia maad. Saksa turistide osatähtsus välisturistide hulgas oli 6%. Majutusettevõtetes peatus 126 000 Saksa turisti – sama palju kui aasta varem. Rootsist, Norrast ja Taanist kokku saabus 125 000 turisti ehk 6% Eesti majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Rootsist ja Norrast saabus vähem turiste kui 2016. aastal, Taani turistide arv suurenes. Transpordiühendus on turismis väga oluline ja võib avaldada mõju naaberriikides, samuti on tihe ka konkurents. Riia–Stockholmi liinile lisandunud laev suurendas Riia ja Stockholmi vahel sõitnud laevareisijate arvu ning mõjutas Rootsi turistide ööbimiste arvu kasvu Läti majutusettevõtetes. Samal ajal vähenesid Eesti majutusettevõtetes Rootsi turistide ööbimised.
Kiiresti suurenes Aasia riikidest saabunud turistide hulk. Hiinast saabus 20 000 turisti ehk viiendiku võrra rohkem kui 2016. aastal. Jaapani turiste peatus majutusettevõtetes 2017. aastal 28 000. 2013. aasta suvel avatud otselendudest Helsingi‒Tokyo vahel on kasu saanud ka Eesti majutusettevõtted. Jaapani turiste peatub Eesti majutusettevõtetes kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi.
Siseturism üha suureneb. 39% majutusettevõtete klientidest oli siseturistid. „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020” järgi on üks siseturismi edendamise eesmärke see, et Eesti elanik valiks oma puhkamise kohaks Eesti, mõjutades selle kaudu positiivselt Eesti majandust. Viimased kaheksa aastat on nii siseturistide kui ka nende ööbimiste arv majutusettevõtetes pidevalt suurenenud. Uus rekord on 1,4 miljonit majutusteenust kasutanud Eesti elanikku ehk iga eestimaalane peatunuks enam kui korra aastas majutusettevõttes. Siseturistid veetsid 2017. aastal majutusettevõtetes kokku 2,4 miljonit ööd ehk ööpäevas kasutas majutusettevõtete teenuseid keskmiselt 6500 Eesti elanikku. Siseturistide arv suurenes 2016. aastaga võrreldes 9%, majutusasutustes veedetud ööde arv aga 7%. See tähendab, et sisereisil viibiti eelnenud aastaga võrreldes mõnevõrra lühemalt. Turismi arengukavaga sätestatud siseturistide ööbimiste arv 2020. aastaks täitus juba 2016. aastal.
2017. aastal oli Eestis avatud 1500 majutusettevõtet 25 000 toa ja 62 000 voodikohaga. Külastajate käsutuses oli 700 tuba ja 2000 voodikohta rohkem kui 2016. aastal. Aasta ringi oli saadaval 21 000 tuba 48 000 voodikohaga. Enamik tubadest (67%) olid kahekohalised. 292 majutusettevõttes olid toad piiratud liikumisvõimega isikutele. Eesti majutusettevõtetes töötas 2017. aastal üle 10 000 inimese. Majutusteenuste müügist saadud sissetulek suurenes kuuendat aastat järjest. 2017. aastal oli tulu majutusteenuste müügist 245 miljonit eurot – 12% rohkem kui aasta varem. Et majutusteenuste müügist saadud sissetulek suurenes rohkem kui majutusettevõtetes veedetud ööde arv, tuli turistil ühe öö eest maksta keskmiselt 3 eurot enam kui aasta varem – 38 eurot.
