Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et üldarvuna oli novembri lõpus Eestis kehtivaid töösuhteid oktoobrist rohkem. Viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud töötlevas tööstuses, eelkõige puidutöötlemise* ja mööblitootmise alal.
„Kuigi töösuhteid oli novembris arvuliselt rohkem kui oktoobris, siis tegevusala järgi vaadates on pilt kirju – on nii tõusjaid kui langejaid,“ osutas statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.
Töösuhete arvu langus on suurim töötleva tööstuse ja ehituse aladel. „Kui ehituses on tegemist iga-aastase hooajalise langusega, siis töötleva tööstuse puhul ei pruugi see nii olla. Sektori sees täpsemalt ringi vaadates on näha, et viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud puidutöötlemise ning mööblitootmise alal,“ sõnas Rootalu. Kui puidutöötlemises hakkas töösuhete arv langema suvel, siis mööblitootmises on mõningast langust näha juba kevadest. Eelmise aasta novembrikuuga võrreldes on mööblitootmise ning puidutöötlemise aladelt kokku kadunud rohkem kui 1500 töökohta.
„Samas ei saa öelda, et kogu töötleval tööstusel läheb halvasti – näiteks arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise alal on töösuhteid aastatagusega võrreldes 650 võrra rohkem,“ lisas Rootalu. Andmeteaduri sõnul on suhteliselt hästi läinud ka hariduse, info ja side ning kaubanduse tegevusaladel.
Töösuhete lõpetamise põhjuste osas on märgata, et kuuga on vähemaks jäänud inimesi, kes lahkuvad töölt omal soovil või poolte kokkuleppel. Samal ajal on suurenenud nende töösuhete arv, mis lõpetati seoses koondamisega. „Suurim koondaja ongi just töötlev tööstus. Siiski jääb koondamiste üldarv veel kahekordselt alla 2020. aasta kevadkuudele, mil kehtis eriolukord,“ selgitas Rootalu.
* Tegevusala „Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine“
