Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu maakondades jäi valdavalt vahemikku 900–1200 eurot. Üle tuhande euro kuus oli brutotulu Harju, Tartu, Hiiu ja Rapla maakonnas, vaid Ida-Viru maakonnas teeniti kuus alla 900 euro.
Omavalitsusüksuste kuukeskmine brutotulu oli väga erinev. Kõrgeima ja madalaima brutotuluga omavalitsusüksuse vahe oli kahekordne. Kõrgeimat tulu teeniti Harju maakonna valdades, enim Viimsi vallas (1505 eurot). Pingerea tagumises otsas olid Tartu maakonna Peipsiääre ja Piirissaare vald ning Kallaste linn, kus tulu suurus jäi alla 800 euro kuus.
Brutotulu saajate arv jäi napilt alla 520 000, vähenedes 2015. aastaga võrreldes ligi 350 inimese võrra. Tulusaajate arvu vähenemise peamine põhjus peitub noortes (alla 25-aastased), kelle arv viimastel aastatel on pidevalt vähenenud. Enne majanduskriisi saabumist oli noori tulusaajaid ligi 64 000, 2016. aastal 34 000. Ka 50–62-aastaste seas vähenes tulusaajate arv 700 inimese võrra. 25–49-aastaste ja vähemalt 63-aastaste tulusaajate arv küll suurenes, kuid vähem kui eelmistel aastatel.
Tulusaajate arv vähenes enamikus maakondades, erandina oli väike kasv Harju, Tartu ja Saare maakonnas. Ka maakondades andis tooni noorte töökäte arvu vähenemine, seda eriti Ida-Viru ja Järva maakonnas, kus alla 25-aastaste tulusaajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes 10%.
Tulusaajatest üle poole (53%) olid naised, kelle keskmine brutotulu kuus oli 948 eurot. Meeste kuukeskmine brutotulu oli 1214 eurot. Et andmestik ei võimalda eristada täis- ja osaajatöötajaid ning teha analüüsi tegevusalade järgi, ei selgu andmetest meeste ja naiste brutotulu erinevuse põhjused.
Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 26.04.2017. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.
