Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP teises kvartalis 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 9 miljardit eurot.
Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp ütles, et kuigi jooksevhindades suurenes SKP 17,8%, siis jätkuvalt kiire hinnatõusu mõjul jäi majandus reaalväärtuses peaaegu eelmise aasta teise kvartali tasemele. „Hinnamõjusid kõrvale jättes ei näidanud olulist kasvu ei maksulaekumine ega lisandväärtus,“ nentis Müürsepp.
Eesti majanduse mootorina jätkab info ja side tegevusala, millel oli selgelt suurim positiivne mõju majanduskasvule. Sellele järgnes kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Teist kvartalit järjest oli tugev panus ka majutusel ja toitlustusel, mis siiani taastub koroonakriisist. Hinnatõusu mõju tõttu panustas suurem osa tegevusalasid majanduskasvu negatiivselt. Suurimat negatiivset mõju omasid töötlev tööstus, kinnisvaraalane tegevus, põllumajandussektor ja kaubandus.
Teises kvartalis aeglustus ka eratarbimine, mis kasvas 4,8%. Kui eestlaste tarbimine välismaal pole veel koroonaeelsele tasemele jõudnud, siis kodumaal ületasid väljas käimisega seotud kulutused kriisieelseid tasemeid. Kiiret kasvu inimeste väljaminekutes võis näha kulutustes riietele ja rõivastele, restoranidele ja hotellidele ning vabale ajale ja kultuurile. Mõningast langust võis täheldada kulutustes haridusele ja tervishoiule.
Investeeringute langus (-23,3%) oli võrreldes eelmiste kvartalitega veidi aeglasem. Languse põhjuseks olid eelkõige ettevõtete investeeringud arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse (-86,5%). Vaatamata keerulistele aegadele tööstuses kasvatasid ettevõtted investeeringuid hoonetesse ja rajatistesse (12,9%) ja transpordivahenditesse (7,5%). Valitsemissektori investeeringud langesid teises kvartalis 11,0%.
Väliskaubandust domineerisid lõppenud kvartalis energeetikaga seotud kaubagrupid. Elektrienergia, koksi ja naftatoodete ning toornafta ja maagaasi dikteerimisel vähenes kaupade eksport 0,4% ja suurenes import 5,6%. Teenuste poolel mängisid suurimat rolli reisi-, transpordi- ja arvutiteenused. Nii kasvas teenuste väljamüük 17,1% ja langes sisseost 13,6%. Koondvaates jäi kaubandusbilanss ligi 200 miljoniga miinusesse.
Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,3% ja võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga kasvas 0,3%.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
