Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9%. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9% viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6%.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8% ja teenused 1,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,1%.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4%) ning liha ja lihatoodete (5,1%) hinnatõus. Kodudesse jõudnud elekter oli 13,7% odavam, bensiin 0,2% kallim ja diislikütus 2,4% odavam. Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14%), odavnesid aga kartul (26%) ja värske köögivili (12%).
Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem mootorikütuse odavnemine (4,7%), mis andis kogumuutusest 40%. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 1,1% ja kodudesse jõudnud elekter 5,1% odavamad.
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. Haridus- ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras küsimata lasteaia kohatasu.
Kaubagrupp | Märts 2019 – märts 2020, % | Veebruar 2020 – märts 2020, % |
---|---|---|
KOKKU | 0,9 | -0,7 |
Toit ja mittealkohoolsed joogid | 2,3 | -1,1 |
Alkohoolsed joogid ja tubakas | -2,7 | 0,4 |
Riietus ja jalatsid | 2,1 | 1,5 |
Eluase | -3,0 | -1,0 |
Majapidamine | 1,3 | 0,3 |
Tervishoid | 3,3 | -0,1 |
Transport | 0,2 | -2,0 |
Side | -1,4 | -0,1 |
Vaba aeg | 5,4 | -0,1 |
Haridus- ja lasteasutused | -8,3 | -11,3 |
Söömine väljaspool kodu, majutus | 2,7 | 0,0 |
Mitmesugused kaubad ja teenused | 1,8 | 0,0 |
Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit.
Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.