Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2% ja teenused 18,5% kallimad.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2022. aasta veebruariga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusud, mis andsid kogutõusust kolmandiku. Toidukaupadest on enim kallinenud suhkur (104,2%), jahu ja tangained (49,7%), kastmed (48,9%) ning munad (44,8%). Eluasemega seotud hinnamuutused andsid kogutõusust veerandi. Tahkekütus oli 66,7%, kodudesse jõudnud elekter 63,8%, soojusenergia 36,2% ja gaas 11,8% kallim. Transpordi panus indeksi tõusu jäi alla kümnendiku. Bensiin oli 4,5% ja diislikütus 14,3% kallim.
Jaanuariga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit ühelt poolt enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, millest kaks viiendikku andis värske köögivilja hinnatõus (16,5%), ning teiselt poolt gaasi (20,1%), tahkekütuste (6,6%) ning üüri (1,8%) odavnemine.
Kaubagrupp |
Veebruar 2022 – |
Jaanuar 2023 – |
KOKKU |
17,6 | 0,6 |
Toit ja mittealkohoolsed joogid |
25,2 | 1,9 |
Alkohoolsed joogid ja tubakas |
7,8 | 0,8 |
Riietus ja jalatsid |
12,3 | 1,3 |
Eluase |
32,4 | -2,3 |
Majapidamine |
16,5 | 0,4 |
Tervishoid |
8,8 | 1,0 |
Transport |
8,9 | 0,5 |
Side |
5,4 | 0,0 |
Vaba aeg |
14,4 | 1,8 |
Haridus ja lasteasutused |
9,0 | 0,6 |
Söömine väljaspool kodu, majutus |
16,7 | 1,9 |
Mitmesugused kaubad ja teenused |
16,0 | 1,0 |
Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.