Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 3%.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kokku 994 miljoni euro eest, sellest hooneid 602 miljoni ja rajatisi 392 miljoni euro eest. Mulluse teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid ligi kümnendiku võrra vähem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 2% rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõi välja, et taaskord mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude kahanemine. „Vähem ehitati nii uusi hooneid kui ka tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste ehitusmaht jäi praktiliselt mullusele tasemele (kasvas 1%),“ selgitas Sinisaar.
Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud vähenesid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 16%. Sealsete mahtude kahanemise taga on samuti põhiliselt hoonete ehitus. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 7%, aasta varem 8%.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1221 uut eluruumi, mis on 42% vähem kui aasta varem teises kvartalis. „Kuigi suurem osa valminud eluruumidest asub endiselt korterelamutes, on kvartalist kvartalisse kasvanud eramute osa. Enim valmis seekord uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades,“ täpsustas Sinisaar.
Ehitusluba väljastati 1641 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.
Kasutusse lubati 251 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 193 500 ruutmeetrit. Enim lisandus uusi lao-, tööstus- ja büroohoonete pindu. Võrreldes 2023. aasta teise kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Ettevõtete kvartali majandusnäitajate andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
