Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8088 vaba ametikohta, mis on 28% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööle võeti 39 540 inimest ja lahkujaid oli 50 184, kellest iga neljas taandus ametist tööandja algatusel.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 608 175, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hariduse (1405), avaliku halduse ja riigikaitse (1084) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (1035) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr ametikohtade koguarvust 1,3%. „Kõikidest vabadest ametikohtadest 47% olid avalikus sektoris. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (2,7%) ning madalaim mäetööstuses (0,5%),“ ütles ta.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (74%), sh Tallinnas (64%). Järgnesid Tartu (7,6%) ja Ida-Viru maakond (5,3%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (1,6%) ning Ida-Viru ja Võru maakonnas (1,2%) ning madalaim Hiiu ja Saare maakonnas (0,3%).
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunute summa) vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 23%. „Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkunud töötajaid oli teises kvartalis 12 493, mida on 131% rohkem kui mullu teises kvartalis,“ lisas Tarkiainen.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
