Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.
Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jätkub tööealiste inimeste arvu aeglane vähenemine, kuid tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) on jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000.
Tööjõus osalemise määr kasvas II kvartalis peamiselt töötute lisandumise tõttu, mille üheks põhjuseks saab pidada seni mitteaktiivsete inimeste aktiveerumist. Töövõimereformi tulemusel on viimasel paaril aastal vähenenud haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivne olemine. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga oli II kvartalis haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivseid 5700 võrra vähem. Viimase kümne aasta jooksul on järjest vähenenud tööturult õpingute tõttu eemal olijate arv. Siin mängib rolli pigem kasvav soov õpingute ajal töötada või töötamise kõrvalt õppida, mitte aga õppijate osatähtsuse vähenemine. Viimase 20 aasta kõrgeimas tööjõus osalemise määras on oma osa ka vanemaealiste (50–74-aastased) mitteaktiivsuse jätkuval vähenemisel. Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 60,7% ja töötuse määr 5,1%.
Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga, mil töötute arv oli suhteliselt väike, lisandus II kvartalis 10 600 töötut. Aastataguse ajaga võrreldes on muutus väiksem – töötute arv suurenes 3700 inimese võrra, jõudes 49 000ni, mis on vähem kui näiteks 2016. aasta III kvartalis. Töötuse määr oli tänavu I kvartalis 5,6%, II kvartalis 7% ja eelmise aasta II kvartalis 6,5%. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 5% ning mitte-eestlastel 11%.
Kõige kõrgem tööhõive määr oli ootuspäraselt 25–49-aastaste meeste seas (88%). See on üks protsendipunkt vähem kui 2016. aasta II kvartalis. Samas vanuses naiste tööhõive määra tõus jäi alla ühe protsendipunkti ja oli 2017. aasta II kvartalis 77,3%.
Põhitöökohal täis- ja osaajaga töötamise osatähtsus ning vaeghõive osatähtsus on aastaga muutunud alla 0,5 protsendipunkti. Osaajaga töötajaid, kes sooviksid töötada praegusest rohkem (vaeghõivatuid), oli 2017. aasta II kvartalis 5000.
Kokkuvõtteks saab öelda, et tööturu näitajates oli väikeseid kõikumisi, kuid mitte midagi ebaharilikku ja 2017. aasta II kvartal suuri muutusi ei toonud.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
