Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta juulis püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 16,9% ja energeetikas 16,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 7,8%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et juulis vähenes tööstustoodangu maht rohkem kui kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (7,1%), elektriseadmete (5,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (19,8%), samuti pisut metalltoodete tootmine (1,1%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas aga toiduainete (13,5%), kummi- ja plasttoodete (4,4%) ning ehitusmaterjalide (1,8%) toomine,“ tõi Bunder välja.
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta juulis 64,9% välisturule.
Võrreldes 2023. aasta juuliga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 6,8% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule langes 7,5% ning müük ekspordiks 6,4%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juulis võrreldes juuniga tööstuses 4,7% ja töötlevas tööstuses 4,3% vähem toodangut.
Energeetika valdkonnas kasvas juulis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 41,5% ning soojuse tootmine 4,3%.
Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.
Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.
Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
