Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.
Tööturul aktiivsete inimeste aastakeskmine arv oli 702 400, mis kasvas 2017. aastaga võrreldes 3600 võrra. 2018. aastal oli hõivatuid 664 700, mis on 6100 võrra rohkem kui varasemal aastal. Töötute aastakeskmine arv oli 37 700, mis on 2600 võrra väiksem kui aasta varem.
Töötus vähenes kõikides vanuserühmades. Parimas tööeas ehk 25–49-aastaste töötuse määr oli 4,5% ning vanemaealistel ehk 50–74-aastastel 5,2%. „Eesti 2020“ konkurentsikava üks eesmärk on noorte (15–24-aastased) töötuse määra vähendamine 10%-ni. 2018. aastal eesmärki veel ei täidetud, kuid noorte töötuse määr langes 2017. aastaga võrreldes ning oli 11,8%.Euroopa Liidu keskmine töötuse määr püsis 2018. aasta I–III kvartalis 7% piires, mis näitab, et Eesti kuulub pigem madalama tööpuudusega riikide hulka.
2018. aastal oli pikaajalisi töötuid (tööd otsinud 12 kuud või rohkem) 9400, mis on viimase 20 aasta väikseim. Viimati oli pikaajaliste töötute arv rekordiliselt madalal 2008. aastal. Võrreldes 2017. aastaga vähenes mullu pikaajaliste töötute arv 4100 võrra. Pikaajalisi töötuid loetakse suurima vaesusriskiga töötuteks. Seda seetõttu, et pikaajaline tööturult eemalolek võib mõjutada inimese tööoskusi ja harjumust tööd teha.
Endiselt väheneb ka tööturul mitteaktiivsete arv. 2018. aastal oli tööturul mitteaktiivseid 274 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (88 400), õpingud (65 000), haigus või vigastus (59 800) ning rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus (26 000). Mitteaktiivsete arvu vähenemist mõjutab töövõimereform, aga ka pensioniealiste kasvav aktiivsus tööturul. Lisaks sellele saab välja tuua mitteaktiivsete töösoovijate statistikat. Mitteaktiivne töösoovija on inimene, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuid on töö pakkumisel valmis kohe tööd alustama. Mitteaktiivseid töösoovijaid oli 2018. aastal 30 800. Kõige rohkem oli neid pensioniealiste (7300) ning haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete seas (7600).
Populaarsemaks on muutunud osaajaga töötamine. Viimastel aastatel on osaajaga töötajate arv pidevalt kasvanud. Rekordilise taseme saavutas see 2018. aastal, kui osaajaga töötajaid oli 82 000, mida on 10 900 võrra rohkem kui aasta varem. Osaajaga töötavad enim naised (54 700), osaajaga tööd tegevaid mehi oli 27 300.
Kasvanud on ka vaeghõivatute arv. Vaeghõivatu on osaajaga töötaja, kes soovib töötada rohkem ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. 2018. aastal oli vaeghõivatuid 7300, mida on 2600 võrra rohkem kui 2017. aastal.
Vaata skeemilt 15–74-aastaste jagunemist hõiveseisundi järgi 2018. aastal.
2018. aasta IV kvartal
2018. aasta IV kvartalis oli tööjõus osalemise määr 72,3% ja tööhõive määr 69,1%, võrreldes 2017. aasta sama kvartaliga on näitajad tõusnud. Töötuse määr oli 2018. aasta IV kvartalis 4,4%. Sellest madalam oli töötuse määr viimati üle kümne aasta tagasi, 2008. aasta II kvartalis (4%).
Vaata skeemilt 15–74-aastaste jagunemist hõiveseisundi järgi IV kvartalis.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
