Töötuse määr oli 2018. aasta II kvartalis 5,1%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 71,9%, teatab Statistikaamet. Töötuse määr oli viimase 10 aasta madalaim.
Töötuid oli 2018. aasta II kvartalis hinnanguliselt 35 800 ja töötuse määr oli 5,1%, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja. Võrreldes 2017. aasta II kvartaliga, mil töötute arv oli suhteliselt suur, oli nüüd töötuid 13 200 võrra vähem ja töötuse määr 1,9 protsendipunkti väiksem. Kuigi töötute üldarv vähenes jõudsalt, siis väga pikaajaliste töötute arv mõnevõrra suurenes. Vähemalt 24 kuud tööd otsinuid oli 7600. Heitunute ehk nende arv, kes on kaotanud lootuse tööd leida, püsis muutumatu (5000). Eestlaste töötuse määr oli 4,3% ja mitte-eestlastel 6,7%.
Hõivatuid oli 2018. aasta II kvartalis 666 600 ja tööhõive määr oli 68,2%, mis on 1,3 protsendipunkti suurem kui aasta tagasi samas kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes oli hõivatuid 13 100 rohkem, seda peamiselt osalise tööajaga hõivatute lisandumise tõttu. Osaajaga töötajaid oli hõivatutest 12,5% ja täisajaga töötajaid 87,5%. Vaeghõivatuid (osaajaga töötajaid, kes soovisid rohkem töötada) oli 8000. Palgatöötajate arv suurenes 7700 võrra ja üksikettevõtjate arv 5000 võrra. Tööturul aktiivseimas ehk 25–54-aastaste vanuserühmas oli tööga hõivatud 90,2% meestest ja 77,9% naistest.
Mitteaktiivseid (ei saa või ei soovi töötada) oli 274 400. Tööturult jäädi eemale endiselt peamiselt pensioniea (90 400), õpingute (64 200) ja haiguse või vigastuse (58 200) tõttu. Haiguse või vigastuse tõttu oli mitteaktiivseid natuke rohkem kui aasta tagasi, pensioniea või õpingute tõttu mitteaktiivsete arv püsis samal tasemel.
Tööjõus osalemise määr (kui suur osa tööealistest olid hõivatud või otsisid tööd) oli 71,9%, mis on vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem, mil oli viimase 20 aasta kõrgeim näitaja. Pea sama majandusliku aktiivsuse juures on olukord tööturul aastaga siiski mõneti muutunud, vähenenud on tööotsijate arv ja suurenenud tööga hõivatute arv. Majanduslikult aktiivseim elanikkond oli ootuspäraselt Põhja-Eestis. Tööealistest oli seal tööks võimelisi ja samal ajal ka tööst huvitatuid 77,1%, seejuures hõivatuid oli 74,6% ja töötuse määr oli 3,2%.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
